Графитовая фея (СИ)

Inimeste "ule v~oimu tal ei ole kunagi olnud, kuid tal oli valge-must visiitkaart eredad t"ahed, kus oli tema nimi ja telefoni liinid, mille saatsid n"ahtavad tekste ja pilte. Siis m~otlesin sellest, kuidas tal saada Virtuaalse haldjas p"aritolu vastu p"arast vedurit.

Ta почесала согнутым s~orme p"usti, nagu челюстях oli aju, ja m~otlikult vaatas голубоватое taevas, kuhu olid valged pilved. Midagi uut silmapiiril ei olnud, ja ma talle elus istuda valge pilv ja chattering l"o"od lakknahast сапожках.

Milline rumalus p"ahe tuleb! Marina почесала k~orva taha, sest k~orva aju l"ahemal kui l~oug. Siis k"asi saavutas kp laup ja nina, kus aju ei ole kunagi olnud. Ning tal oli vaja aju, et tulla idee: kuidas saada Графитовой jumalanna! Nii lihtsalt on! Sel hetkel ta lihtsalt f"u"usiliselt tundsin, et selle v~otsid "ule шкирку ja поднесли lakke ruumid.

~Ohus прогремели m"arks~onad:

- Ma olen Jumal, ja sina oled mitte keegi!

Marina очнулась p~orandal. Ruumis kedagi ei olnud, sile konto kedagi. Aknad ja uksed on suletud. Tal oli igav. Ta tuletas meelde "utlus: palju tahad - v"ahe saad. T"udruk потерла ушибленное keha.

Ta soovis, et tema keha ei ole haiget t~ottu langeb laest p~orandale. Ja keha enam haiget. Ta ohkas, t~ousis p~orandalt aeglaselt j~oudnud tooli, kuid istudes seda ei ole muutunud. Ta vaatas tagasi: troonip"arija ja teenijate jaoks "asja tehtud haldjad ei olnud. Arvuti проклюнулась pimenduspilt.

Ukse plagisesid ja karjusid tema nime. Keegi on proovinud pista v~oti lukus"udamikku, kuid uks on kindlalt suletud alates v~o~orast sissetungi. Haldjas nimega Marina salvestaks царственное vaikus. Valusalt зачесались s~ormed, ta vaatas neid: oma varbad "ules kasvanud k"u"uned ja загнулись armas спиралькой.

Зачесалась pea ja ~olad on muutunud laskuda lihtne suunda juuksed. Ta нагнулась jalge: босоножек paistmas tumedad lokid k"u"uned. Riided трещала on ~omblused, rinnad kasvasid silmis.

Marina vaatas ennast peeglist: silmad olid tumedad riided лохмотьями повисла on загорелом keha.

- Ja! Ja! A-a-a! - karjus Marina истошным h"a"alega.

K"ulje uksed inimesed karjuvad hakanud m"aratsema ning "uheskoos vajutamist kiiresti "ara puust uks ja koputasin v"alja selle. Tuppa ввалились t"o"otajad ja sportlased j~ousaali. N"ahes haldjad on nad kukkusid p~orandale tema ees p~olvili, nagu oleks keegi подкосил nende jalad.

- Oh Jumal! - прокричала Marina.

- T"udruk, sa tahaks olla haldjas? Nii kas seda! Ja ma puhkusele l"ahen. Ma ei ole ori sajandeid t"o"otada ilma puhkust! V"asinud. Трудись, jumalanna! - kostis "ulevalt Jumala h"a"alt.

Inimesed lebavad p~orandal, surutakse kokku ja neid hirmu ja tema s"ules on muutunud taas kohe pesast v"alja ronima toast. Nende silmad затравленно r"annanud m"o"oda figuuri Marina.

- Kuhu see siis k~oik выползаете? k"usis Marina hirmutav h"a"al. - Te olete minu apostlid!

- Kuidas sa "utled, kuninganna, sa oled meie Silmakaitse, - проговорила вездесущая N"umf Игоревна, seda kiiremini k~oik tuli ise.

Loomulikult, keegi Marina Virtuaalne haldjas ei uskunud, kuid teiste титулами tema sai осыпать pealaest jalatallani. Huvitav fakt, aga inimesed tema kuuletu! Ta затребовала endale опочивальню valgete ja mustade triipudega. Ta on tahtnud n~ousid, отделанную valge ja musta p"arlid. Tema soov kiiresti tehti kodus teenijad.

Teisel p"aeval Marina n~oudis koguda loomi, v"arvi, nende nahad v"arv grafiit v~oi lihtsalt pliiats ja pane valged lahtrid. K~oik toonid on musta v"arvi kuulusid majapidamine neil, kes подобострастно uskunud uue p"uhamu - Графитовую jumalanna.

Kolmandal p"aeval Marina viitsi m"angida nagu haldjas. Ta oli v"asinud oma keha, ta ei tahtnud olla vana t"udruk ja ei ole isegi haldjas! Kuid Jumal on l"ainud puhkusele ja ei "oelnud, mitu p"aeva v~oi sajandite on ta l"ainud. Marina hakkasid rebenema uusi m~otteid, on ta au ja kontrolli selle "ule k~oigi inimeste, planeedi ja mitte ainult "ule klassikaaslaste! Ja ei rohkem ega v"ahem! "Ule k~oik!

Ja kui Jumal on k~oik inimesed juhib? Ja siis ta tuletas meelde, et on olemas erinevad usundid, see t"ahendab, et tema pea ei ole, sest k~oik inimesed on j"algida, mitte ainult ~oigeusu. Ta hingas kergendatult!

Kogu elu командовала ainult endale, ja siin peab valitsema k~oiki! Ei, ta p~ohim~otteliselt ei tahaks olla haldjas! Kolm p"aeva vaim puhanud Jumal ja v~oiks naasta t"o"ole! V"asinud Marina. Oh, kui v"asinud!

Metsloomad alates ebatavaline v"arvus on muutunud vihaseks. "Ule "umbrus seisis звериный m"uha. Лаяли выкрашенные "uhte v"arvi koer. Marina vaatas ennast ja взревела "uksmeelselt зверям.

Tuppa sisenes N"umf Игоревна:

- Et прикажете, Teie K~orgeausus?

- Ma olen haldjas! Ma peaaegu jumalanna!

- Anna andeks, Marina, kuid maiste ametikohtadel ei ole pealkirjad 'jumalanna', kuid seal on kuningas, printsess, president.

- N"umf Игоревна, Sinuga ei vaidle. Siis andke mulle n~ou, kuidas j"algida kogu inimkonna?