Rikki-Tikki-Tavi

J"argmisel hommikul tuli Rikki-Tikki verandale einestama Teddy ~olal, ja talle anti banaani ning keedetud muna; ta istus kordam"o"oda nende k~oigi s"ules, sest iga h"astikasvatatud mungo loodab saada "uhel p"aeval kodumungoks, et tal oleks tube, kus joosta ringi, ja Rikki-Tikki ema (elanud Segowlees kindrali majas) oli ~opetanud talle, mida teha, kui ta peaks puutuma kokku valgete inimestega.

Siis l"aks Rikki-Tikki aeda, et vaadata, mis on seal n"aha. Aed oli avar, ainult pooleldi haritud, t"ais lehtlasuurusi roosip~o~osaid, p"arna- ning apelsinipuid, bambusepuhmaid ja tihedat, k~orget rohtu. Rikki-Tikki limpsas huuli. „Suurep"arane jahimets!” "utles ta, ja selle m~otte puhul muutus ta saba pudeliharja taoliseks. Ta jooksis aias edasi-tagasi, nuuskides siin ja seal, kuni kuulis v"aga kurbi h"a"ali "uhest okasp~o~osast.

H"a"alitsejad olid r"atseplind Darzee ja tema naine. Nad olid teinud ilusa pesa, t~ommates kaks suurt lehte l"ahestikku, ~ommeldes nende servad kiududega kokku ja t"aites ~o~onsuse puuvilla ning udusulgedega. Pesa k~oikus edasi-tagasi, kuna m~olemad istusid selle "a"arel ja kaeblesid.

„Mis teil viga?” k"usis Rikki-Tikki.

„Oleme v"aga ~onnetud,” vastas Darzee. „"Uks meie poegi kukkus eile pesast v"alja, ja Nag s~oi ta "ara.”

„Oleme v"aga ~onnetud,” vastas Darzee.

„Hm!” "utles Rikki-Tikki. „See on v"aga kurb – aga ma olen siin alles v~o~oras. Kes on Nag?”

S~onagi vastamata k"ossitasid Darzee ja tema naine s"ugavale pessa, sest p~o~osa alt tihedast rohust kuuldus madalat sisinat – vastikut, kalki h"a"alt, mis sundis Rikki-Tikkit h"uppama tublisti kahe jala v~orra tagasi. Toll-tollilt t~ousis siis rohust suure musta prillmao Nagi pea ja kilbiks paisunud kael – Nagi, kes keelest sabani oli viis jalga pikk.

Ajanud "uhe kolmandiku endast p"usti, k~oikus ta edasi-tagasi nagu v~oilillenupp tuule k"aes ja vahtis Rikki-Tikkile otsa tigedate maosilmadega, mille ilme ei muutu kunagi, m~otelgu madu ise millest tahes.

„Kes on Nag?” "utles ta. „Mina olen Nag. Suur jumal Brahma pani oma m"argi meie k~oigi peale, kui esimene prillmadu paisutas oma kaela kilbiks, et varjata Brahmat p"aikese eest, kui ta magas. Vaata ja tunne hirmu!”

Ta paisutas oma kilbi veel laiemaks, ja Rikki-Tikki n"agi selle seljapoolsel k"uljel prillim"arki, mis sarnaneb t"apselt haagi aasaga. Silmapilguks oli ta t~oesti ehmunud; aga mungol pole "uldse v~oimalik tunda hirmu kuigi pikalt, ja olgugi, et Rikki-Tikki polnud veel kunagi kohanud elavat prillmadu, oli ema ometi toitnud teda nende korjustega, ning ta teadis, et t"aisealise mungo elu"ulesanne on v~oidelda madudega ja s"u"ua neid. Nag teadis seda samuti ning tundis hirmu oma kalgi s"udame p~ohjas.

„Noh,” "utles Rikki-Tikki, kuna ta saba hakkas minema kohevile, „olgu m"arkidega kuistahes, aga kas sinu arvates on ~oige s"u"ua pesast v"alja kukkunud linnupoegi?”

Nag oli vajunud m~ottesse, j"algides vaevu m"argatavat liikumist Rikki-Tikki selja taga rohus. Ta teadis, et mungod aias t"ahendavad surma varem v~oi hiljem temale ja tema perekonnale, aga ta tahtis juhtida Rikki-Tikki t"ahelepanu k~orvale. Seep"arast langetas ta veidi pead ning laskis ta vajuda viltu.

„K~onelgem ometi rahulikult,” "utles ta. „Sina s"o"od mune. Miks ei tohiks mina s"u"ua linde?”

„Taha! Vaata enda taha!” siristas Darzee.