Eug'enie Grandet

Pikk Nanon oli vist k"ull ainuke inimlik olend, kes suuteline taluma oma peremehe despotismi. Kogu linn kadestas h"arra ja proua Grandet’d tema p"arast. Pikk Nanon, keda kutsuti nii ta k~orge kasvu p"arast, mis k"u"undis viie jala kaheksa tollini, oli Grandet’ teenistuses juba kolmk"ummend viis aastat. Ehkki tema palgaks oli k~oigest kuusk"ummend liivrit, peeti teda siiski Saumuri k~oige rikkamaks majateenijaks. Need kuusk"ummend liivrit, mis kolmek"umne viie aasta jooksul olid aina kasvanud, v~oimaldasid tal hiljuti paigutada neli tuhat liivrit notar Cruchot’ juurde eluaegse pensioni kindlustamiseks. See pika Nanoni kauaaegse ja p"usiva kokkuhoiu tulemus n"ais hiiglaslikuna. Iga majateenija, n"ahes, et vaesel kuuek"umneaastasel naisel on leib vanadusp"aeviks kindlustatud, oli kade, m~otlemata raskele orjat"o"ole, millega see oli saavutatud. Kahek"umne kahe aastasena ei ~onnestunud vaesel t"utarlapsel kellegi juures kohta leida, sest ta v"alimus oli niiv~ord eemalet~oukav; ent see suhtumine oli t"aiesti eba~oiglane: m~one kaardiv"aegrenaderi ~olgadele panduna oleks too n"agu olnud imetlusv"a"arne; kuid iga asi, nagu "oeldakse, peab olema parajal kohal. Sunnitud lahkuma mahap~olenud talust, kus ta oli olnud lehmakarjuseks, saabus Nanon Saumuri ja hakkas siin teenistust otsima, innustatuna k~oikumatust julgusest, mis ei tagane millegi ees. H"arra Grandet kavatses tol ajal abielluma hakata ja tahtis endale majapidamist sisse seada. Ta pilk j"ai peatuma just tollel t"udrukul, keda iga ukse juurest tagasi saadeti. Osates endise t"undersepana hinnata kehalist j~oudu, aimas ta kasu, mida v~ois saada "uhelt naisolevuselt, kes oli voolitud nagu Hercules ja seisis nii tugevasti jalgadel nagu kuuek"umneaastane tamm juurtel, kes oli tugev puusadest, laia seljaga, kel olid veovoorimehe k"aed, k~oikumatu ausus ja puutumatu neitsilikkus. Ei soolat"u"ukad, mis katsid seda s~ojakat n"agu, ei telliskivipunane n"aojume, ei soonilised k"asivarred ega Nanoni armetud riider"abalad hirmutanud t"underseppa, kes oli tollal veel neis aastates, kus s"uda tuikab. Ta muretses vaesele t"udrukule riided ja jalatsid, andis talle s"u"ua ja palka ning rakendas ta t"o"ole, kohtlemata teda "uleliia karmilt. N"ahes nii lahket suhtumist, nuttis pikk Nanon salaja r~o~omu p"arast ja kiindus siiralt t"undersepasse, kes muide teda feodaalselt ekspluateeris. Nanon tegi k~oik: keetis s"u"ua, pesi leelisega pesu, tassis selle loputamiseks ~olal Loire’i "a"arde ja hiljem j"alle koju tagasi; ta t~ousis koidikul ja l"aks hilja magama; ta toitis k~oiki viinamarjakorjajaid saagikoristamise ajal ja vaatas t"o"oliste j"arele; ta kaitses nagu truu koer oma peremehe varandust; et ta usaldas oma isandat pimedalt, alistus ta t~orkumatult tema k~oige veidramaile tujudele. P"arast kuulsat 1811. aastat, mil saagikoristamine kuulmatuid pingutusi n~oudis, otsustas Grandet, kahek"umneaastase laitmatu teenistuse j"arel, kinkida Nanonile oma vana taskukella; see oli ainus kingitus, mis Nanon temalt kogu selle aja jooksul oli saanud. Ehkki Grandet tavaliselt loovutas Nanonile oma vanad kingad (need olid viimasele parajad), oleks m~ottetu pidada Grandet’ kingadest saadavat tulu kingituseks: nii tugevasti olid nad kulunud. Puudus tegi selle vaese t"udruku nii ihnsaks, et Grandet hakkas teda l~opuks armastama nagu armastatakse koera, ja Nanon oligi lasknud endale kaela panna okkalise kaelarihma, mis teda enam ei torganudki. Kui Grandet veidi liiga kokkuhoidlikult leiba l~oikas, ei nurisenud Nanon selle "ule; ta jagas r~o~omsalt h"ugieenilist tulu, mida v~oimaldas majas valitsev karm reziim, majas, kus keegi kunagi haigeks ei j"a"anud.

Nanon kuulus perekonda; ta naeris siis, kui Grandet’gi naeris; ta jagas "uhes temaga k"ulma ja sooja, kurbust ja t"o"oraskust. Kui palju armast vastutasu peitus selles v~ordsuses! Kunagi ei olnud peremees teenijale ette heitnud puu alt v~oetud virsikuid v~oi ploome.

«Noh, lase hea maitsta, Nanon!» "utles Grandet tavaliselt Nanonile aastail, mil oksad paindusid vilja all, nii et talunikud olid sunnitud seda sigadele s"o"otma.

Maat"udrukule, kes lapsep~olves oli n"ainud vaid halba kohtlemist, vaesele, kes oli armu poolest "ules korjatud, tundus isa Grandet’ kahem~otteline naer p"aikesekiirena. Muide, Nanoni lihtne s"uda ja kitsas aju v~oisid sisaldada ainult "uhte tunnet ja "uhte m~otet. Kogu kolmek"umne viie aasta v"altel n"agi ta end ikka j"alle saabuvat palja jalu ja r"abaldunud riietes h"arra Grandet’ t"o"okoja ette ja kuulis ikka j"alle, kuidas t"undersepp talle "utles: «Mida te vajate, mu kullake?», ning ta t"anutunne oli alati v"arske ja uus. M~onikord m~otles Grandet sellele, et too vaene olend pole kunagi kuulnud v"ahematki meelituss~ona, et tal pole aimugi neist ~ornadest tunnetest, mida sisendab naine, et ta v~oib "uhel p"aeval jumala ette ilmuda veelgi s"u"utumana kui neitsi Maarja ise, ja siis "utles Grandet, haaratud kaastundest oma "ummardaja vastu:

«Vaene Nanon!»