Eug'enie Grandet

«See laps saab t"ana juba kahek"umne kolme aastaseks; vaja varsti tema eest t~osiselt hoolitsema hakata.»

Eug'enie ja ta ema vahetasid omavahel m~oistva pilgu.

Proua Grandet oli kuivetanud ning k~ohn naine, kollane nagu kreeta ~oun, kohmakas ja pikaldane, "uks neid naisi, kes n"aivad selleks loodud olevat, et neid t"uranniseeritaks. Tal olid suured kondid, suur laup, suured silmad ja esimesel pilgul n"ais ta sarnanevat k"asnunud puuviljaga, millel pole enam ei maitset ega mahla. Ta hambad olid mustad ja harvad, ta suu kortsuline, ta l~oug aga oma kujult selline, et seda oleks v~oinud puukinga ninaks pidada. See oli tubli naine, t~oeline la Bertelli`ere. Abee Cruchot oli osanud talle m~onel puhul "oelda, et ta kunagi olevat kaunis kena olnud, ja ta uskus seda. Ingellik ~ornus, saatusele alistumine nagu putukal, keda lapsed piinavad, haruldane vagadus, rikkumatu hingeline tasakaal ja hea s"uda sundisid iga"uhte teda haletsema ja austama. Tema abikaasa ei andnud talle kunagi "ule kuue frangi ta pisiv"aljaminekuiks, ehkki see naine oma kaasavara ja p"arandite kaudu oli toonud Grandet’le "ule kolmesaja tuhande frangi kapitali. Kuigi v"alimuselt naeruv"a"arne, tundis proua Grandet nii s"ugavat alandust oma s~oltuvusest ja orjusest, millele tema pehme s"uda ei lubanud vastu hakata, et ta kunagi ei palunud endale "uhtegi sou’d ega teinud v"ahimatki m"arkust aktide kohta, mis notar Cruchot talle allakirjutamiseks esitas. Too rumal salajane uhkus, too pidevalt Grandet’ poolt solvatud ja hindamata j"aetud hinge~oilsus m"a"arasid selle naise k"aitumise. Proua Grandet riietus eranditult rohekasse levantiinkleiti, mille kestvust ta oskas pikendada ligikaudu aastani; ta kandis suurt valget puuvillast r"atikut ning ~olgk"ubarat ja peaaegu alati oli tal mustast taftist p~oll ees. Lahkudes harva oma korterist, kulutas ta v"ahe kingi. Tal ei olnud enda suhtes "uldse mingisuguseid soove. Grandet, kes vahel oli haaratud hingepiinast, meenutades, et oli juba m"o"odunud hulk aega sellest, kui ta viimati oli andnud naisele kuus franki, eraldas temale tavaliselt «n~oelaraha» oma aastasaakide m"u"umisel. Need neli v~oi viis luidoori, mis proua Grandet sai m~one hollandlase v~oi belglase kaudu, kes omandas Grandet’ viinamarjal~oikuse, moodustasid l~oviosa tolle naise aastasest sissetulekust. Ent kui ta oli k"atte saanud oma viis luidoori, s~onas ta abikaasa sageli, nagu oleks neil olnud "uhine rahakott: «Kas sa saaksid mulle laenata m~oned sou’d?» – ja vaene naine, ~onnelik, et v~ois midagi teha tolle mehe heaks, keda tema pihiisa esitas talle nagu ta isandat ja peremeest, tagastas ihnurile talve jooksul nii m~onegi ek"u"u oma «n~oelarahast». Kui Grandet v~ottis taskust sajasou’se raha, mis oli m"a"aratud tema t"utre igakuiseks v"aljaminekuks niidi, n~oelte ja tualeti pisiasjade peale, ei unustanud ta kunagi, juba vestitaskut kinni n"o"opides, naiselt k"usida:

«Ja sina, ema, kas sina ka soovid midagi?»

«Mu s~ober,» vastas proua Grandet, haaratud emaliku v"a"arikuse tundest, «eks me seda veel n"ae.»

Asjatu suuremeelsus! Grandet uskus, et ta on v"aga helde oma naise suhtes. Filosoofid, kes kohtavad inimesi nagu Nanon, proua Grandet ja Eug'enie, peaksid ~oigustatult uskuma, et iroonia on saatuse "uks p~ohilisi iseloomujooni.

P"arast l~ounas"o"oki, kus esmakordselt oli juttu Eug'enie abiellumisest, l"aks Nanon h"arra Grandet’ tuppa, et tuua sealt pudel musts~ostralik"o"ori; alla tulles pidi ta peaaegu kukkuma.

«Oh sa lojus!» "utles talle peremees. «Kas sina siis ka k"apuli kukud nagu iga teinegi!»

«H"arra, see on teie trepiastme s"u"u: ta logiseb.»

«Nanonil on ~oigus,» "utles proua Grandet. «Te oleksite selle juba ammu pidanud "ara parandada laskma. Eile oleks Eug'enie seal peaaegu oma jala "ara nikastanud.»

«Vaata,» "utles Grandet Nanonile, n"ahes teda kahvatuna, «et t"ana on Eug'enie s"unnip"aev ja sa oleksid peaaegu kukkunud, siis v~ota "uks v"aike klaasike musts~ostralik"o"ori: see kosutab sind.»

«T~oepoolest, selle olen ma k"ull "ara teeninud,» "utles Nanon. «Minu asemel oleks iga teine pudeli katki teinud; mina aga vigastaksin ennemini oma k"u"unarnukki, kui laseksin pudeli kukkuda.»

«Vaene Nanon!» "utles Grandet, kallates talle lik"o"ori.

«Kas sa said haiget?» k"usis Eug'enie, silmitsedes Nanoni huviga.

«Ei, ma sain ju ristluude najale pidama j"a"ada.»

«Ilus – et t"ana on Eug'enie s"unnip"aev,» "utles Grandet, «siis parandan teile teie trepiastme "ara. Teie ju ei oska "ukski astuda sinna nurka, kus aste veel peab.»

Grandet v~ottis k"u"unla, j"attes oma naise, t"utre ja teenija vaid kaminatule valgusele, mis leegitses kaunis heledasti, ja l"aks k"o"oki, et tuua sealt laudu, naelu ja t"o"oriistu.

«Kas teile on abi vaja?» h"u"udis Nanon, kuuldes Grandet’d trepil kolistavat.

«Ei, ei! Ma tunnen seda t"o"od,» vastas endine t"undersepp.

Sellal kui Grandet isiklikult parandas oma pehkinud treppi ja hoogsalt vilistas, meenutades oma noorusaastaid, koputasid kolm Cruchot’d v"arava pihta.