Eug'enie Grandet

Eug'enie, keda innustas "uks neist m~otteist, mis tekivad noorte neidude s"udames, kui sinna esmakordselt asub s"ugavam tunne, lahkus saalist, et minna abistama ema ja Nanoni. Oleks teda tol hetkel k"usitlenud m~oni osav pihiisa, oleks Eug'enie k~ohklemata tunnistanud, et ta ei m~oelnud ei emale ega Nanonile, vaid et teda kiusas piinav soov oma onupoja tuba "ule vaadata, seal temast unistada, asetada sinna "ukspuha mida, hoolitseda selle eest, et midagi ei unustataks, teha k~oik, et muuta too ruum nii elegantseks ja puhtaks kui v~oimalik. Eug'enie uskus juba, et ainult tema on suuteline m~oistma oma onupoja soove ja m~otteid. Ja t~oesti, ta saabus just ~oigel hetkel, et t~oendada emale ja Nanonile, et k~oik on veel tegemata, kuna nood juba kavatsesid lahkuda, arvates, et k~oik on tehtud. Eug'enie soovitas Nanonile, et too paneks s"utepanni tuliseid s"usi ja soojendaks nendega voodilinu; ta laotas isiklikult vanale lauale v"aikese linakese ja soovitas tungivalt, et Nanon linakest igal hommikul vahetaks. Ta veenis oma ema, et kaminas on tarvis tuli s"u"udata, ja m~ojutas Nanoni, et viimane tooks ilma isa teadmata suure hunniku puid koridori. Ta jooksis saali, v~ottis "uhest nurgakapist vanaaegse lakitud kandmiku, kadunud vanah"arra de la Bertelli`ere’i p"arandi, hankis veel sealtsamast kuuetahulise kristallklaasi, v"aikese, kullatise kaotanud teelusika, antiikse veekarahvini, millele olid graveeritud amorid, ja asetas k~oik need esemed v~oidur~o~omsalt kaminanurgale. Veerandtunni v"altel oli tal tekkinud rohkem ideesid kui kogu aja jooksul, mis ta maailmas oli elanud.

«Ema,» h"u"udis Eug'enie, «kindlasti ei suudaks mu n~obu taluda rasvak"u"unla l~ohna. Kui ostaksime ~oige vahak"u"unlaid?..»

Kergelt nagu linnuke h"uppas ta p"usti ja v~ottis oma rahakotist sajasou’se m"undi, mille ta oli saanud oma sellekuiseiks v"aljaminekuiks.

«S"ah, Nanon,» "utles ta, «mine k"ahku!»

«Aga mis su isa "utleb?»

See kohutav vastuv"aide esitati proua Grandet’ poolt, kes n"agi oma t"utre k"aes vanast S`evres’i portselanist suhkrutoosi, mille Grandet oli toonud Froidfond’i lossist.

«Ja kust sa v~otad suhkrut? Kas oled hull?»

«Ema, k"ull Nanon ostab suhkrut, nagu vahak"u"unlaidki.»

«Aga su isa?»

«Kas see siis sobiks, kui ta vennapojal ei oleks siin klaasi suhkruvettki juua? Isa ei pane seda muide t"ahelegi.»

«Su isa n"aeb k~oik,» "utles proua Grandet pead vangutades. Nanon k~ohkles, ta tundis oma peremeest.

«Aga mine siis ometi, Nanon, t"ana on ju minu s"unnip"aev!»

Nanon hakkas k~ova h"a"alega naerma, kuuldes esimest nalja oma noore perenaise suust, ja t"aitis k"asku. Sellal kui Eug'enie ja ta ema p"u"udsid k~oigest j~oust kaunistada tuba, mille h"arra Grandet oli m"a"aranud oma vennapojale, oli Charles proua des Grassins’i t"ahelepanu objektiks ja meelituste m"arklauaks.

«Teie olete ~oige vapper, mu h"arra,» "utles proua des Grassins noormehele, «kui julgete loobuda pealinna l~obudest talvisel ajal ja tulla elama Saumuri. Ent kui meie teid nii v"aga ei hirmuta, siis n"aete, et ka siin v~oib veel l~obutseda.»

Ta heitis noormehele salajase pilgu, nagu seda tavaliselt tehakse provintsis, kus naistel on silmades nii palju tagasihoidlikkust ja ettevaatust, et see annab neile tolle maia himukuse, mis on iseloomustav m~onele vaimulikule, kellele igasugune l~obu n"aib vargusena v~oi eksimusena. Charles tundis end selles saalis nii v~o~orana, nii kaugel avarast lossist ja hiilgavast elust, mida ta onu juures oli lootnud leida, et silmitsedes t"ahelepanelikult proua des Grassins’i, avastas temas p~ogusa sarnasuse pariislike kujudega. Leebelt v~ottis ta vastu kaudse kutse, mis talle esitati, ja n"u"ud arenes muidugi keskustelu, milles proua des Grassins j"ark-j"argult tasandas h"a"alt, et viia see koosk~olla oma pihtimuste iseloomuga. Temal ja Charles’il oli m~olemal "uhesugune vajadus vastastikuseks usalduseks. P"arast m~onehetkelist edevat lobisemist ja t~osisemat naljatlemist ~onnestus osaval provintslannal "oelda oma kaasvestlejale, ilma et teda oleksid kuulnud teised isikud, kes k~onelesid veinim"u"ugist, millega tol hetkel tegelesid k~oik Saumuri kodanikud:

«Mu h"arra, kui tahaksite meid austada oma k"ulask"aiguga, siis teeksite kindlasti palju meelehead nii mu mehele kui mulle. Meie salong on ainuke Saumuris, kust leiate nii k~orgema "ariringkonna esindajaid kui ka aadlikke: meie kuulume kahte seltskonnakihti, kes soovivad kohtuda vaid meie juures, sest meil on l~obus. Minu mees – "utlen seda uhkusega – on v"aga lugupeetud nii "uhtede kui teiste poolt. Niisiis p"u"udkem teie siinviibimise ajal teist igavust eemale peletada. Kui j"a"aksite ainult h"arra Grandet’ juurde, mis teist siis k"ull saaks, armas jumal! Teie onu on ihnuskoi, ta m~otleb vaid oma viinam"agedele; teie t"adi on palve~ode, kes paari m~otetki ei oska siduda, ja teie n~obu on kasvatamatu lihtlabane lollike, ilma hariduseta ja kaasavarata, kes veedab oma elup"aevi vanade kaltsude lappimisega.»