Manon Lescaut

Otsustasin k~oigepealt n~ou pidada Manoni venna h"arra Lescaut’ga. Ta tundis suurep"araselt Pariisi ja mul oli olnud k"ullalt juhust m"argata, et suurem osa tema tuludest ei tulnud olemasolevast varandusest ega ka kuninga kaardiv"aelase palgast. Mulle oli j"a"anud vaevalt sada pistooli, mis mul ~onnekombel taskus olid olnud. N"aitasin talle oma rahakotti ja, k~onelnud ~onnetusest ning oma kartustest, k"usisin, kas ta oskab mulle soovitada midagi muud kui n"alga surra v~oi meeleheitest kuul p"ahe lasta. Ta vastas, et kuuli lasevad p"ahe vaid lollid; et n"aljasurm seisab paljudel vaimuinimestel silme ees siis, kui nad ei soovi oma v~oimeid "ara kasutada; et mul tuleb endale selgeks teha, milleks ma v~oimeline olen; et tema annab mulle n~ou ja igak"ulgset abi k~oigis mu ettev~otmistes.

“See k~oik on v"aga udune, h"arra Lescaut,” "utlesin. “Asjaolud n~ouavad minult kiiremat tegutsemist, sest mis ma teie meelest peaksin Manonile "utlema?”

“Manoni p"arast ei maksa teil k"ull muretseda,” m"arkis tema. “Manon v~oiks teie mured paugupealt l~opetada, kui te seda ainult sooviksite. Temataoline t"udruk peaks meid k~oiki "uleval pidama – teid, teda ennast ja mind.”

Ta ei lasknud mul sellele h"abematusele v"a"arikalt vastata ja j"atkas lubadustega, et kui ma tema n~ouannet j"argin, kindlustab ta mulle ~ohtuks tuhat ek"u"ud, mille v~oime omavahel "ara jagada; et ta tunneb "uht h"arrasmeest, kes oma l~obude eest nii heldesti maksab, et tema meelest polevat tollel k"ull tuhandest ek"u"ust kahju, et Manoni-taolisele neiule vastutulelikkuse eest tasuda.

“Mul oli teist parem arvamus,” katkestasin teda. “Ma oletasin, et oma s~opruse pakkumisel l"ahtusite te hoopis teistsugustest tunnetest.”

Ta tunnistas mulle h"abitult, et on alati niimoodi arvanud ja et kuna ta ~ode oli juba "uks kord oma soo seadusi rikkunud, ehk k"ull inimese heaks, keda ta "ule k~oige armastas, leppis ta temaga vaid lootuses tema halvast eluviisist kasu l~oigata.

Sain n"u"ud aru, et ta oli meid kogu aeg lollitanud.

Vaatamata tunnetele, mida see vestlus minus tekitas, sundis vajadus tema abi j"arele mind naerdes vastama, et see n~ouanne on k"ull "a"armine abin~ou, mis tuleb viimaseks h"adaks hoida. Palusin tal m~ond teist v"aljap"a"asu pakkuda.

Ta soovitas mul "ara kasutada oma noorust ja looduselt saadud head v"alimust, et s~olmida armusidemeid m~one vana ja helde daamiga. Ka see v~oimalus ei meeldinud mulle, sest oleksin pidanud Manonile truudust murdma.

R"a"akisin talle m"angimisest kui k~oige lihtsamast ja k~oige sobilikumast minu olukorras. Ta "utles, et m"ang on t~oepoolest "uks v"aljap"a"asuabin~ou, aga et seda peab veidi oskama; et lihtsalt m"angima hakates hukutaksin end korrapealt; et proovida "uksi, ilma toetajateta v"aikesi vigureid, mida osav mees kasutab oma ~onne suunamiseks, on liiga h"adaohtlik; et on olemas ka kolmas tee – kokkum"ang, aga et tema meelest on siin takistuseks mu noorus, mist~ottu h"arrased liitlased v~oivad mind mitte oma "uhingu v"a"ariliseks pidada. Sellegipoolest lubas ta nende ja minu vahel vahetalitajaks olla ning, mida ma poleks temast oodanud, pakkus mulle raha, kui ma seda h"adasti peaksin vajama. Ainuke teene, mida ma antud olukorras temalt palusin, oli, et ta ei r"a"agiks Manonile mind tabanud ~onnetusest ega ka meie vestluse sisust.