Manon Lescaut

“Ah, Manon,” "utlesin talle kurvalt otsa vaadates, “ma ei oodanud teilt iial sellist jubedat reetmist, millega te mulle mu armastuse eest tasusite. Teil oli v"aga lihtne petta armastajat, kelle "ule te t"aielikult valitsesite ja kes pani m"angu kogu oma hingerahu, et teile meeldida ja kuuletuda. Oelge mulle n"u"ud, kas olete n"ainud kedagi teist, kes oleks teie vastu sama ~orn ja allaheitlik? Ei-ei, teist minusugust pole loodud. Oelge mulle v"ahemalt, on teil minust vahetevahel ka kahju olnud? Ja mida tohin ma loota sellest lahkest meelemuutusest, mis teid t"ana siia mind lohutama t~oi? N"aen liigagi selgesti, et olete veetlevam kui kunagi varem; ent k~oigi nende piinade nimel, mida ma teie p"arast olen kannatanud, kaunis Manon, "oelge, kas olete edaspidi ustavam?”

Vastuseks r"a"akis ta mulle nii h"ardalt oma s"u"umepiinadest ja kinnitas oma truudust selliste t~ootuste ja vannetega, et olin kirjeldamatult heldinud.

“Kallis Manon,” s~onasin p"uhadustteotavalt armu- ja teoloogiav"aljendeid segi ajades, “oled Looja k"atet"o"o kohta liiga imetlusv"a"arne. Mu s"udant vaevavad kiusatused. Koik, mis Saint-Sulpice’is vabadusest r"a"agitakse, on meeltepettus. Ma tunnen, et j"a"an sinu p"arast ilma oma maisest varast ja heast nimest; loen oma saatust su kauneist silmist; ent su armastus korvab mulle k~oik kaotused. Mind ei huvita selle maailma varandused; kuulsuses"ara haihtub suitsuna; k~oik mu vaimuliku elu plaanid olid rumalad kujutelmad; l~oppude l~opuks on p~olastusv"a"arsed k~oik h"uved peale nende, mida ma loodan nautida koos sinuga, sest nad ei suutnud mu s"udames hetkegi vastu seista "uheleainsale sinu pilgule.”

T~ootades ta eksimused k~oigele vaatamata t"aielikult unustada, tahtsin siiski teada, mil viisil B… teda "ara v~orgutada oli suutnud. Ta r"a"akis, et B… oli n"ainud teda aknal ja hakanud ihaldama; et B… oli teinud oma ettepaneku t"aiesti maksuametniku kombel, see t"ahendab, m"arkinud kirjas "ara, et tasu saab vastama "ulesn"aidatud lahkusele; et esialgu oli ta n~oustunud ainult selleks, et B…lt v"alja pigistada paras hulk raha, millest me oleksime m~onusasti "ara elada saanud; et B… oli teda nii hunnitute lubadustega pimestanud, et ta oli j"ark-j"argult "uha enam vankuma l"o"onud; et ma peaksin siiski ta s"u"umepiinade "ule otsustama selle valu j"argi, mille tunnism"arke ma meie lahkumineku eel~ohtul olin ise n"aha v~oinud; et vaatamata toredusele, mis oli teda maksuametniku juures "umbritsenud, ei olnud ta B…ga iial ~onne maitsnud, ja mitte ainult sellep"arast, et ta ei leidnud seal minu tunnete peenust ja kommete meeldivust, nagu ta "utles, vaid pigem sellep"arast, et k~oigi nende l~obude keskel, millega B… oli teda lakkamatult kostitanud, kandis ta hingep~ohjas m"alestust minust ja s"u"umepiinu oma truudusetuse p"arast. Ta jutustas mulle Tiberge’ist ja "a"armisest segadusest, mida mu s~obra visiit temas oli tekitanud.

“M~o~ogahoop s"udamesse oleks mu hinge v"ahem segi paisanud,” lisas ta. “P"o"orasin talle selja, sest ei suutnud hetkegi ta juuresolekut taluda.”

Edasi jutustas ta, mismoodi ta minu Pariisis viibimisest, mu muutunud eluplaanidest ja eksamist Sorbonne’is oli teada saanud. Ta kinnitas, et oli olnud dispuudi ajal nii erutatud, et oli vaevu suutnud tagasi hoida mitte ainult pisaraid, vaid ka oigeid ja karjatusi, mis enam kui "uks kord juba ta huulile olid t~ousnud. L~opuks kinnitas ta, et oma hingesegaduse varjamiseks oli ta lahkunud Sorbonne’ist viimasena; et ainult oma s"udameh"a"ale ja tormaka kire sunnil oli ta otse seminari tulnud kindla sooviga siinsamas surra, kui ma ei n~oustu talle andestama.

Nii siiras ja ~orn kahetsus oleks isegi metslast liigutanud! Mis minusse puutub, siis sel hetkel oleksin ohverdanud Manonile k~oik kristliku maailma piiskopkonnad. K"usisin, mismoodi me v~oiksime tema meelest oma elu korraldada. Ta vastas, et pean otsekohe seminarist "ara tulema ja seej"arel end kusagil kindlamas kohas sisse seadma. Kuuletusin vastu vaidlemata. Ta astus oma t~olda ja lubas mind t"anavanurgal oodata. Hetk hiljem ~onnestus ka minul v"alja lipsata, ilma et uksehoidja oleks mind t"ahele pannud. Istusin t~olda. Me s~oitsime vanakraamipoodi ja ma ostsin endale galoonid14 ja m~o~oga. K~oige eest maksis Manon, sest mul polnud "uhtki soud; kartuses, et mulle v~oidaks Saint-Sulpice’ist lahkumiseks takistusi teha, polnud Manon mul lubanud oma tuppa raha v~otma minna. Mu vara oli muuseas kasin, tema aga oli t"anu B… heldusele k"ullalt rikas, et maha j"a"anud rahast mitte numbrit teha. Vanakraamipoes pidasime "uhtlasi aru, kuidas edasi talitada.

Et ma B… ohvrikstoomist rohkem hindaksin, otsustas Manon temaga j"arsult suhted l~opetada.

“J"atan talle m"o"obli,” "utles ta, “see on tema oma. Aga ~oiglus n~ouab, et ma tooksin "ara oma v"a"artasjad ja peaaegu kuusk"ummend tuhat franki, mis talt kahe aasta jooksul v"alja olen pressinud. Tal ei ole minu peale mingeid ~oigusi,” lisas ta, “nii et me v~oime suurema hirmuta j"a"ada Pariisi ja "u"urida mugava maja, kus hakkame ~onnelikult elama.”