Manon Lescaut

Isa imestas, kui mind ikka veel nii l"o"oduna n"agi. Ta teadis mu suhtumist aususse ega kahelnud, et Manoni reetmine tekitas minus tema vastu p~olgust. Seep"arast kujutas ta endale ette, et mu kurbus tuleneb mitte niiv~ord sellest kirest, kuiv~ord mu "uldisest n~orkusest naiste vastu. Niisugune m~ote ja hellad tunded minu vastu sundisid teda sellest "uhel p"aeval juttu tegema.

“Sevaljee,” alustas ta, “mul oli t"anini kavatsus sind Malta risti kandma panna, aga ma n"aen, et sul ei ole sugugi vastavaid kalduvusi; sulle meeldivad kenad naised; mul on plaan leida keegi, kes sulle sobiks. R"a"agi mulle, mis sa sellest arvad?”

Vastasin, et ma ei taipa naistest suurt midagi ja et p"arast mind tabanud ~onnetust p~olgan neid k~oiki "uhtviisi.

“Otsin sulle kellegi, kes sarnaneb Manoniga ja on sulle truum,” "utles isa naeratades.

“Oh, isa, kui te mulle head tahate, siis peate mulle Manoni tagasi andma,” "utlesin. “Uskuge, kallis isa, ta ei ole mind reetnud, ta pole nii r"apaseks ja julmaks alatuseks v~oimeline. See on nurjatu B… kes meid petab, teid, teda ja mind. Kui te vaid teaksite, kui ~orn ja siiras on Manon! Kui te teda tunneksite, hakkaksite teda ise armastama.”

“Te olete lihtsalt lapsik,” vastas isa. “Kuidas te v~oite nii pime olla p"arast seda, mis ma teile temast r"a"akinud olen? See oli ju tema ise, kes teid vennale v"alja andis. Te peaksite ta nimegi unustama ja minu heatahtlikkust, kui te arukas olete, "ara kasutama.”

M~oistsin liigagi h"asti, et tal oli ~oigus. Vaid tahtmatu meeleliigutus sundis mind truudusetu armukese poole hoidma.

“Kahjuks tuleb vist v"alja,” n~oustusin p"arast hetkelist vaikust, “et ma olen k~oige alatuma salakavaluse ~onnetu ohver. Jaa, teil on ~oigus,” j"atkasin pahameelepisaraid valades. “Olen t~oesti lapsik. Mu kergeusklikkust oli imelihtne petta. Aga ma tean, kuidas k"atte maksta.”

Isa tahtis kuulda, mis kavatsused mul on.

“L"ahen Pariisi,” vastasin, “panen B… majale tule otsa ja p~oletan ta elusalt koos truudusetu Manoniga.”

Selline raevukus ajas isale naeru peale ja viis ainult selleni, et mind hakati mu vanglas veel hoolikamalt valvama.

Veetsin seal tervelt pool aastat, kusjuures esimese kuu jooksul ei toimunud mu hingeseisundis olulisi muutusi. Mu tunded k~oikusid pidevalt vihkamise ja armastuse, lootuse ja ahastuse vahel. K~oik olenes sellest, millisena ma Manoni parajasti ette kujutasin. Kord paistis ta mulle k~oigist neidudest k~oige armastusv"a"arseni ja ma igatsesin kirglikult teda n"aha; teinekord ei kujutanud ta endast muud kui alatut ja salakavalat armukest ja ma andsin tuhandekordseid vandeid, et otsin ta "ules vaid selleks, et teda karistada.

Mulle toodi raamatuid, mis mu hingerahu veidi taastasid. Lugesin uuesti k~oiki oma lemmikautoreid, omandasin uusi teadmisi, sain j"alle tunda otsatut ~oppimisjanu: hiljem n"aete, mis kasu ma sellest p"arastpoole sain. Kogetud armastus aitas mul n"u"ud paremini m~oista paljusid Horatiuse ja Vergiliuse teoste l~oike, mis mulle varem olid segaseks j"a"anud. Kirjutasin kommentaari armastusk"usimuste kohta “Aeneise”9 IV raamatu p~ohjal; tahan selle avaldada ja hellitan lootust, et see lugejaile meeldib. “Oh Taevas,” m~otlesin ma kirjutades. “Ustav Dido10 oleks pidanud kohtama just minu s"udamega meest!”

Uhel p"aeval k"ulastas mind mu vangistuses Tiberge. Mind pandi imestama, missuguse hooga ta mind embas. Mul polnud tema kiindumusest varem selliseid t~oendeid, mis oleksid lasknud t~olgendada meievahelisi suhteid teisiti kui lihtsalt koolis~oprust, mis tekib kahe enam-v"ahem "uheealise noore inimese vahel. Leidsin, et ta on selle viie v~oi kuue kuuga, mil ma teda n"ainud polnud, nii muutunud ja arenenud, et tema ilme ja vestlusviis "aratasid minus aukartust. Ta r"a"akis minuga nagu tark n~ouandja, mitte nagu koolis~ober. Ta avaldas kahetsust, et olin eksiteele sattunud; ta ~onnitles mind peaaegu t"aieliku tervenemise puhul; l~opuks manitses ta mind sellest noorusrumalusest ~oppust v~otma ja naudingute t"uhisust m~oistma.

Silmitsesin teda imestusega. Ta m"arkas seda.

“Kulla sevaljee,” "utles ta, “ma ei r"a"agi teile midagi, mis poleks puhas t~ode ja milles ma t~osiselt poleks veendunud. Ka mul oli kalduvusi iharusele nagu teil, ent Taevas oli mulle andnud ka kiindumuse v~o~orustesse. M~oistus aitas mul nii "uhe kui teise vilju v~orrelda ja ma sain peagi nende erinevusest aru. Taevas oli mulle seejuures abiks. Minus hakkas idanema enneolematu p~olgus maiste asjade vastu. Teil ei tule vist p"ahegi, mis mind siin kinni hoiab ja "uksindusse t~ombumast takistab? See on vaid ~orn s~oprus teie vastu. Ma tunnen teie suurep"arast s"udant ja oivalisi vaimuandeid; te olete v~oimeline v"aga paljuks heaks. Teid eksitas teelt naudingute m"urk. Milline kaotus on see voorusele! Teie p~ogenemine Amiens’ist tegi mulle niisugust valu, et ma pole sellest ajast peale hetkegi rahu saanud. Kuulake, mis ma ette v~otsin, ja otsustage ise.”