Manon Lescaut

Ta jutustas mulle, et aru saanud mu pettusest ja m"arganud, et olin armukesega p~ogenenud, oli ta kohe hobuse selga h"upanud ja mulle j"argnenud. Ent minu neljaviietunnise edumaa t~ottu polnud tal ~onnestunud mulle j"arele j~ouda. Sellele vaatamata saabunud ta SaintDenis’sse pool tundi p"arast minu lahkumist. Olles kindel, et peatun Pariisis, veetnud ta seal mind otsides kuus n"adalat. Ta k"ainud k~oigis paigus, kust lootnud mind leida, ja "uhel p"aeval l~opuks tundnud ta mu kallima teatris "ara. Manon olnud seal nii uhkes tualetis, et tema arvates v~ois see ainult uuelt austajalt tulla. Ta j"argnenud Manoni t~ollale majani, kus saanud teenijalt teada, et prouat peab "uleval h"arra B…

“Ma ei piirdunud sellega,” j"atkas Tiberge. “Tulin j"argmisel p"aeval tagasi, et Manonilt endalt uurida, mis teist on saanud. Teie nime kuuldes j"attis ta mu silmapilk sinnapaika ja ma pidin sama targalt provintsi tagasi s~oitma. Siin kuulsin teie seiklustest ja vapustustest, mis oli teile tema t~ottu osaks saanud. Aga ma ei tahtnud teid enne vaatama tulla, kui olin kindel, et leian teid eest rahunenuna.”

“T"ahendab, te siis n"agite Manoni?” k"usisin ohates. “Ah, te olete ~onnelikum kui mina, kes ma teda enam iial ei n"ae.” Ta noomis mind selle ohke eest, mis andis veel tunnistust mu n~orkusest Manoni vastu. Siis kiitis ta nii osavalt mu iseloomu ja vaimuomadusi, et tema esimesest k"ulask"aigust hakkas minus idanema tungiv soov lahti "oelda k~oigist selle maailma l~obudest ja tema kombel vaimulikku seisusesse astuda.

Olin sellest ideest nii haaratud, et "uksi olles muust ei m~oelnudki. Mulle meenus, et h"arra Amiens’i piiskop oli mulle sama n~ou andnud ja "uhtlasi suurt tulevikku ennustanud, kui ma juhtumisi selle tee peaksin valima. Lisaks m~ojutas mu otsust p"u"ud vagadusele. “Hakkan kombelist ja kristlikku elu elama,” arutlesin. “Hakkan tegelema vaid teaduste ja religiooniga, mis mind kardetavatest armur~o~omudest m~oelda ei lase. Hakkan p~olgama k~oike, mida inimesed tavaliselt imetlevad; ja kuna ma tunnen, et mu s"uda ei soovi muud kui seda, mida ta v"a"artuslikuks peab, vabanen ma tulevikus nii muredest kui soovidest.”

Kavandasin endale edaspidiseks rahuliku ja "uksildase eluviisi. Manasin silme ette k~orvalise majakese v"aikese metsatuka ja aianurgas tasakesi voolava ojakesega; valitud k"oidetest raamatukogu nir m~one voorusliku ja kainelt m~otleva s~obra; korraliku, ent m~o~oduka ja lihtsa toidulaua. Lisasin sinna veel kirjavahetuse s~obraga, kes elaks Pariisis ja varustaks mind seltskonnauudistega, mitte niiv~ord selleks, et mu uudishimu rahuldada, kuiv~ord selleks, et v~oiksin inimeste tobedatest kirgedest kuuldes oma meelt lahutada. “Kas ma siis oleksin ~onnelik?” p"arisin endalt. “Kas mu soovid oleksid siis t"aidetud?” Selline eluviis sobis kahtlemata h"asti mu kalduvustega. Ent nii kombelist elu kavandades tundsin l~opuks ometi, et mu s"uda ihkas veel midagi ja et selleks, et s"a"arases veetlevas "uksinduses miski soovida ei j"ataks, tuleks seal viibida koos Manoniga.

Et ergutada mind t"arganud m~otteid ellu viima, k"ais Tiberge mul sageli k"ulas ja ma otsustasin isaga "a"ari-veeri asjast juttu teha. Isa teatas, et tema on otsustanud j"atta lastele vabaduse ise endile elutee valida ja et mida ma ka ette ei v~otaks, tahab tema mind ainult n~ouga aidata. Isa targad ~opetuss~onad ei ~ohutanud mind mitte plaanist loobuma, vaid end teadlikult sellele p"uhendama.

L"ahenes kooliaasta algus. Leppisime Tiberge’iga kokku, et l"aheme koos Saint-Sulpice’11 seminari: tema oma teoloogia~opinguid l~opetama, mina alustama. Ka kohalik piiskop oli tema heast kuulsusest teadlik ja nii ~onnestus Tiberge’il enne meie "aras~oitu prelaadilt soodus benefiits12 saada.

Isa arvas, et olen oma kirest "ule saanud, ja ei teinud mulle lahkumiseks mingeid takistusi. Saabusime Pariisi. Vahetasin Malta ordu risti vaimulikur"u"u vastu ja sevaljee des Grieux’st sai abee des Grieux. Sukeldusin ~opinguisse niisuguse innuga, et tegin m~one kuuga enneolematuid edusamme. Kasutasin ~oppimiseks iga vaba hetke ja v~otsin lisa "o"ostki. Omandasin nii hea kuulsuse, et mind hakati juba ~onnitlema tulevaste k~orgete ametikohtade puhul, mis mul sama h"asti kui k"aes olid, ja ilma et ma oleksin sellekohast soovi avaldanud, kanti mindki benefiitsisaajate nimekirja. Ka jumalakartlikkust ei j"atnud ma unarusse: t"aitsin innukalt k~oiki vajalikke kombetalitusi. Tiberge oli vaimustuses, kuna pidas k~oike oma k"atet"o"oks, ja ma n"agin teda mitmel korral ~onnitlevat end pisarsilmi selle puhul, mida ta minu meelemuutuseks nimetas.