Manon Lescaut

Esmalt k"usis ta, kas ma t~oesti uskusin lihtsameelselt, et mu kallim mind armastab. Vastasin julgelt ja kindlalt, et selles pole v"ahimatki kahtlust.

“Ha-ha-haa!” naeris isa t"aiest k~orist. “Suurep"arane! Oled sina ikka kergeusklik, kuid mulle su naiivsus isegi meeldib. Sind on "a"armiselt kahju Malta ordusse saata, mu vaene sevaljee, sest sul on suurep"araseid eeldusi kannatlikuks ja j"areleandlikuks abielumeheks saada.” Ja ta pilkas mind veel k~ovasti minu n~ondanimetatud rumaluse ja kergeusklikkuse p"arast.

Kuna ma kogu aja vaikisin, r"a"akis isa oma juttu edasi ja teatas, et tema arvestuste kohaselt olevat Manon mind Amiens’ist lahkumisest saadik umbes kaksteist p"aeva armastanud.

“Ma tean,” lisas ta, “et sa s~oitsid Amiens’ist "ara eelmise kuu kahek"umne kaheksandal. T"ana on kahek"umne "uheksas. H"arra B… kirjutas mulle "uksteist p"aeva tagasi; oletan, et tal kulus umbes kaheksa p"aeva, et su armukesega l"ahemalt tuttavaks saada; niisiis, kui v~otame maha "uksteist ja kaheksa kolmek"umne "uhest p"aevast, mis j"a"avad eelmise kuu kahek"umne kaheksanda ja praeguse kuu kahek"umne "uheksanda vahele, saame kaksteist v~oi midagi taolist.” Ja ta pahvatas uuesti naerma.

Kuulasin seda k~oike valutava s"udamega, mille kartsin enne seisma j"a"avat, kui see kurb kom"o"odia l~opeb.

“Kui sa enne ei teadnud, et h"arra B… su printsessi s"udame v~oitis, siis n"u"ud peaks see sulle klaar olema,” j"atkas isa. “Peale selle irvitas ta ka minu "ule, p"u"udes mind veenda, nagu p~oleks ta soovist mulle suurt omakasup"u"udmatut teenet osutada, kui sult armukese "ule l~oi. Niisuguselt mehelt n"u"ud k"ull ~oilsaid tundeid oodata ei maksa! Muuseas, ta ei tunnegi mind. Ta sai su armukeselt teada, et sa mu poeg oled, ja et sinust kui t"ulikast olendist vabaneda, kirjutas ta mulle, kus ja millises k~olvatuses sa elad, teatades "uhtlasi, et sinu kinninabimiseks on k~ova k"att vaja. Ta pakkus su l~oksumeelitamiseks oma abi – tema ning su armukese juhtn"o"oride j"argi vend sind parajal momendil "ullataski. Nii v"ahe su v~oit siis p"usiski! Sa oskad k"ull kiireid vallutusi teha, kulla sevaljee, aga sa ei oska neid s"ailitada.”

Ma ei suutnud enam kauem seda juttu taluda, sest iga s~ona haavas mu s"udant. T~ousin lauast ja tahtsin saalist v"aljuda, ent ei j~oudnud teha paari sammugi, kui teadvuseta p~orandale kukkusin. Abi toibutas mu kiiresti. Avasin silmad, millest hakkas voolama ojadena pisaraid, ja suu, mis t~oi kuuldavale k~oige kurvemaid ja s"udantl~ohestavamaid kaebeid.

Isa, kes oli mind alati ~ornalt armastanud, p"u"udis mind k~oigest v"aest lohutada. Kuulasin teda, ent ei saanud millestki aru. Viskusin tema jalge ette; anusin k"asi ringutades, et ta laseks mul minna Pariisi ja B… surnuks torgata.

“Ei, ta ei v~oitnud Manoni s"udant,” kisendasin, “ta sundis teda, ta v~orgutas ta "ara n~oiduse v~oi m"urgiga, v~oib-olla koguni toorest j~oudu kasutades. Manon armastab mind: kas ma ei tea seda k"ullalt h"asti? Ta "ahvardas Manoni pistodaga ja sundis teda mind maha j"atma. Mis ta k~oik v~ois teha, et mult mu kena kallimat r"o"ovida! Mu Jumal! See pole v~oimalik, et Manon mind petaks ja enam ei armastaks!”

Kuna ma r"a"akisin vahetpidamata Pariisi tagasiminekust ja pidevalt ka t~ousin, et seda teoks teha, n"agi isa selgesti, et niisuguses meeltesegaduses ei suudaks mind miski peatada. Ta viis mu "uhte "ulakorruse tuppa ja j"attis kaks teenrit mind valvama. Olin endast t"aiesti v"aljas. Oleksin tuhat korda elu andnud, kui oleksin saanud kas v~oi veerand tundi Pariisis olla. Taipasin, et p"arast oma soovide selges~onalist teatavakstegemist ei lasta mind kuigi kergesti toast v"alja. M~o~otsin pilguga akende k~orgust maapinnast. N"ahes, et sel moel ma vabadusse ei p"a"ase, p"o"ordusin ettevaatlikult teenrite poole. Kohustusin rohkete t~ootuste saatel neid "uhel p"aeval rikkaks tegema, kui nad mu p~ogenemisega n~ousse j"a"avad. K"aisin neile peale, meelitasin, "ahvardasin, ent edutult. Siis kaotasin igasuguse lootuse. Otsustasin surra ja viskusin voodile, kavatsedes sealt enam mitte iial t~ousta. Niimoodi veetsin ma "o"o ja j"argmise p"aeva. Keeldusin s"o"ogist, mis mulle hommikul toodi.

Isa tuli mind vaatama p"arast l~ounat. Ta p"u"udis mu piinu k~oige hellemate lohutustega leevendada ja k"askis mul nii otsustavalt midagi s"u"ua, et lugupidamisest ta korralduste vastu ma tegin seda. M"o"odus m~oni p"aev, mille jooksul ma s~oin ainult tema juuresolekul ja ainult selleks, et kuuletuda. Ta esitas "uha uusi kaalutlusi, et mind terve m~oistuse juurde tagasi tuua ja minusse Manoni vastu p~olgust sisendada. Ma ei pidanud Manonist t~oepoolest enam lugu: kuidas v~oinuksingi lugu pidada k~oige salakavalamast ja kergemeelsemast olevusest? Aga ma tundsin selgesti, et ta kuju ja ta veetlevad n"aojooned, mida ma s"udames kandsin, p"usisid seal endiselt.

“Ma v~oin surra,” "utlesin, “ma isegi peaksin surema p"arast sellist h"abi ja valu; aga ka tuhat surma ei saaks mind t"anamatut Manoni unustama panna.”