Manon Lescaut

Et inimlikud otsused on altid muutustele, ei ole mind kunagi "ullatanud: "uks kirg v~oib neid p~ohjustada, teine h"avitada. Aga kui ma m~otlen p"uhadele kavatsustele, mis olid mind Saint-Sulpice’i toonud, ja sisemisele r~o~omule, mida Taevas mulle nende elluviimisel oli saatnud, kohutab mind see kergus, millega ma k~oik purustada v~oisin. Kui vastab t~oele, et taevased v"aed suudavad igal hetkel kire j~ou tasakaalustada, siis tahaksin teada, mis saatuslik v~oim kannab meid "akki eemale meie kohustustest, nii et me sugugi vastu panna ei suuda ja seejuures v"ahimatki s"u"umepiina ei tunne.

Uskusin end olevat armupiinadest t"aielikult vabanenud. Mulle n"ais, et lugeda lehek"ulg P"uha Augustinust v~oi mediteerida veerand tundi kristlikel teemadel teeks mulle rohkem r~o~omu kui k~oik meelelised l~obud, kaasa arvatud need, mida Manon oleks mulle pakkunud. Ent "uks ~onnetu hetk paiskas mu uuesti kuristikku, kusjuures kukkumine oli seda hirmsam, et langesin sama s"ugavale, kust alles hiljuti olin v"alja p"a"asenud, uued k~olvatused aga kiskusid mind "uha enam ja enam p~ohja.

Olin peaaegu aasta Pariisis olnud, ilma et oleksin Manoni kohta teateid otsinud. Esialgu oli mul raske end selleks sundida, aga Tiberge’i pidevad n~ouanded ja mu oma m~otisklused aitasid mul endast v~oitu saada. Viimased kuud olid m"o"odunud nii rahulikult, et ma pidasin end suuteliseks seda v~oluvat ja salakavalat olendit igaveseks unustama. Saabus aeg, mil pidin teoloogiakoolis13 avaliku eksami sooritama. Lasin mitmeid lugupeetavaid isikuid paluda, et nad seda s"undmust oma kohalolekuga austaksid. Niiviisi levis mu nimi Pariisi k~oigis kvartaleis ja j~oudis ka mu truudusetu armukese k~orvu. Ta ei olnud kindel, kas abee des Grieux ikka olen mina; aga uudishimu v~oi minu petmisest tingitud m~oningane kahetsus (ma ei ole kunagi aru saanud, kumb neist kahest tundest) "aratasid temas huvi nime vastu, mis minu omaga nii sarnanes. Koos m~one teise daamiga ilmus ta Sorbonne’i. Ta kuulis mu esinemist ja tundis mu muidugi suurema vaevata "ara.

Mul polnud tema kohalolekust aimugi. Teatavasti on s"a"arastes asutustes daamidele eraldi ruumid, kus zalusii neid varjab. Naasin Saint-Sulpice’i kuulsuses"araga "umbritsetult ja kiitustega "ulek"ulvatult. Kell oli kuus ~ohtul. Hetk p"arast mu saabumist tuldi mulle teatama, et "uks daam soovib mind n"aha. L"aksin jalamaid vastuv~oturuumi. Mu Jumal! Mis imeline ilmutis! Manon! See oli tema, aga armsam ja s"aravam kui kunagi varem. Ta oli seitsmeteistk"umneaastane ja kirjeldamatult kaunis: nii peen, nii ~orn, nii ahvatlev! Kogu ta olemus oli "uksainus suur veetlus.

J"ain teda n"ahes keeletuks ega suutnud ta tuleku eesm"arki kuidagi "ara aimata. Ootasin v"arisedes, silmad maas, et ta seletaks midagi. Ta oli m~onda aega kohmetu nagu minagi, aga n"ahes, et ma ikka veel vaikin, t~ostis k"ae silmile, et pisaraid varjata. Arglikul h"a"alel tunnistas ta, et on oma truudusetusega mu viha "ara teeninud; aga et kui vastab t~oele, et mul on kunagi tema vastu ~ornemaid tundeid olnud, siis on k"ull karm kaks aastat m"o"oda lasta, v~otmata vaevaks talle oma saatusest midagi teada anda. Samuti on julm lasta tal enda ees niimoodi seista ja mitte "uhtki s~ona lausuda. Segadus mu hinges oli s~onulseletamatu.

Ta v~ottis istet. J"ain seisma ja p"o"orasin pilgu k~orvale, sest ei julgenud talle ~otsa vaadata. Mitu korda alustasin vastust, kuid mul polnud j~oudu seda l~opetada. Viimaks kandis mu pingutus vilja ja ma karjatasin valulikult:

“Truudusetu Manon! Truudusetu! Truudusetu!”

Kibedasti nuttes kordas ta, et ei p"u"uagi oma truudusetust ~oigustada.

“Mis te siis soovite?” h"u"uatasin uuesti.

“Surra, kui te mulle oma s"udant tagasi ei anna. Ma ei suuda ilma selleta elada.”

“N~oua parem mu elu, petis,” vastasin, uppudes ise pisaraisse, mida asjata p"u"udsin tagasi hoida. “N~oua mult elu, see on ainus, mida ma sulle ohvriks pole toonud, sest mu s"uda on alati sinu olnud.”

Vaevalt olin j~oudnud need s~onad lausuda, kui ta lennukalt t~ousis ja mulle kaela langes. Ta k"ulvas mu "ule tuhande kirgliku hellitusega ja nimetas k~oigi nende nimedega, mida armastus "ulimate ~ornuste v"aljendamiseks on leiutanud. Vastasin neile esialgu osav~otmatult. T~oepoolest, milline "uleminek hingerahust meeleliigutuse tormilistele puhangutele, mida tundsin endas t"arkavat! Mind valdas hirm; v"arisesin, nagu oleksin pilkases "o"os k~orvalisse maanurka sattunud. Niisugusel juhul tundub, nagu oleks ilmakorraldus "akitselt hoopis teine, ja inimest haaranud salap"arane hirm ei taandu enne, kui kogu "umbruskond on hoolikalt l"abi uuritud.

Istusime teineteise k~orvale. V~otsin ta k"aed.