Manon Lescaut

Selgitasin talle, et kui teda ei "ahvarda Pariisis mingi oht, siis mind k"ull, sest mind tuntakse varem v~oi hiljem "ara ja pealegi v~oin siin uuesti sattuda ~onnetusse, mis mulle kord juba on osaks saanud. Ta andis m~oista, et tal oleks kahju Pariisist lahkuda. Kartsin teda nii v"aga kurvastada, et olin tema meeleheaks valmis k~oigega riskima. J~oudsime siiski m~oistlikule kokkuleppele, et tuleb "u"urida maja kusagil Pariisi l"ahistel, kust oleks soovi v~oi vajaduse korral h~olpus linna p"a"aseda. Valisime Chaillot’15, mis pole kuigi kaugel. Manon l"aks kohe koju, mina s~oitsin Tuileries’ aia v"aikese v"arava juurde, et teda seal oodata.

Ta tuli tunni aja p"arast "u"urit~ollas, kaasas teenijat"udruk ja m~oned kohvrid, mis sisaldasid r~oivaid ja muud temale kuuluvat v"a"artuslikku.

S~oitsime viivitamatult Chaillot’sse. Esimese O"o veetsime v~o~orastemajas, et seej"arel maja v~oi v"ahemalt mugav korter osta. Juba j"argmisel p"aeval leidsime peavarju, mis meile sobis.

Esialgu n"ais, et mu ~onne ei varjuta miski. Manon oli ~ornus ja lahkus ise. Tal j"atkus mulle nii h~orke t"ahelepanuavaldusi, et ma tundsin k~oik oma piinad k"ullaga h"uvitatud olevat. Kuna meil m~olemal oh n"u"ud veidi elukogemusi, kaalusime l"abi oma varandusliku olukorra. Meie kuuek"umnest tuhandest frangist koosnev rikkus ei olnud sugugi k"ullaldane, et sellega elu l~opuni l"abi ajada. Pealegi ei soovinud me oma kulutusi eriti piirata. S"a"astlikkus ei olnud Manoni ega minu tugev k"ulg. Tegin talle j"argmise ettepaneku:

“Kuuek"umnest tuhandest frangist v~oib meile j"atkuda k"umneks aastaks. Kui Chaillofsse j"a"ame, peaks kahest tuhandest ek"u"ust16 aastas meile piisama. Elame siin lahedalt, ent lihtsalt. Ainukesed kulutused oleksid t~olla "ulalpidamine ja teatrietendused. Peame sisse seadma mingi korra. Teile meeldib ooper. Seal k"aime kaks korda n"adalas. Mis puutub m"angu, siis piirame end nii, et meie kaotused ei "uletaks kunagi kahte pistooli. K"umne aasta jooksul toimub mu perekonnas kindlasti mingeid muudatusi; mu isa on k"ullalt vana, ta v~oib surra. Ma saan varandust ja meil ei ole enam rahamuresid.”

See plaan poleks olnud sugugi halb, kui meil oleks j"atkunud arukust seda t"aide viia. Ent meie otsused pidasid vastu ainult "uhe kuu. Manon oli arust "ara meelelahutuste, mina tema p"arast. Igal sammul tekkis meil uusi p~ohjusi kulutusteks. Ja selle asemel, et tema m~onikord ohtralt raisatud raha taga kahetseda, olin vahel ise esimene muretsema k~oike, mis talle minu meelest v~ois meeldida. Isegi meie elamine Chaillot’s hakkas teda tasapisi t"u"utama.

L"ahenes talv, k~oik p"o"ordusid linna tagasi ja k"ula j"ai t"uhjaks. Manon tegi mulle ettepaneku Pariisis uuesti maja soetada. Ma ei olnud sellega sugugi n~ous; et talle vastu tulla, "utlesin, et v~oiksime linnas "u"urida m"obleeritud korteri, kus saaksime "o"obida, kui koosviibimised, kuhu me mitu korda n"adalas s~oitsime, v"aga hilja peale j"a"avad – just hilise kojutuleku ebamugavused olid ettek"a"andeks, miks ta Chaillot’st lahkuda tahtis. Niiviisi tekkis meile kaks eluaset, "uks Pariisis, teine maal. See muutus t~oi meie asjusse peagi suure segaduse ja oli p~ohjuseks kahele s"undmusele, mis meid hukutasid.

Manonil oli vend, kes teenis kaardiv"aes. ~Onnetuseks elas ta Pariisis meiega samal t"anaval. N"ahes "uhel hommikul l"abi akna Manoni, tundis ta ~oe "ara ja ruttas kohe meie poole. See oli j~ohker ja autu mees. Ta tormas majja kohutavalt vandudes, ja kuna ta oma ~oe seiklustest "uht-teist teadis, k"ulvas ta Manoni "ule solvangute ja s~oimuga.

Olin just hetk tagasi v"aljunud, kahtlemata nii kaardiv"aelase kui ka minu enda ~onneks, sest ma poleks mingil juhul auhaavamist v"alja kannatanud. J~oudsin koju alles p"arast tema lahkumist. Manoni kurva ilme j"argi otsustasin, et on juhtunud midagi erakorralist. Ta r"a"akis "asja l"abi elatud vahejuhtumist ja venna tooreist "ahvardusist. Arritusin nii, et oleksin jalamaid k"atte maksma t~otanud, kui Manon poleks mind pisarsilmi tagasi hoidnud.

Sellal kui me Manoniga juhtumist k~onelesime, tuli kaardiv"aelane uuesti, ilma et oleks lasknud enesest ette teatada. Oleksin ma teadnud, kellega mul tegemist on, poleks ma teda nii viisakalt vastu v~otnud. Meid lahkelt tervitanud, ruttas kaardiv"aelane Manonile "utlema, et tuli oma "ageduse p"arast vabandust paluma; ta oli arvanud, et Manon elab ulaelu ja et see olevatki ta viha vallandanud; aga et p"arast seda, kui ta oli "uhelt meie teenijalt minu kohta teateid p"arinud, olevat ta nii soodsaid asju kuulnud, et soovib n"u"ud meiega rahus ja s~opruses elada.

Kuigi selline teenijalt saadud teave oli m~onev~orra kummaline ja solvav, v~otsin komplimendi viisakalt vastu. Arvasin, et teen nii Manonile heameelt. Manon n"ais kaardiv"aelase leppimissoovi "ule v"aga r~o~omustavat. Palusime ta endaga koos l~ounat s"o"oma.