Manon Lescaut

See k"usimus ajas ta nii segadusse, et ta ei osanud midagi vastata, puhkes nutma ja kinnitas siis, et tema pole s"u"udi, et proua pole lubanud ust enne lahti teha, kui h"arra B… on teise ukse kaudu v"aljunud. Olin nii h"ammeldunud, et mul polnud j~oudu sisse astuda. Otsustasin mingi asjatoimetuse ettek"a"andel uuesti v"alja minna ja k"askisin teenijannal perenaisele "oelda, et tulen kohe tagasi, aga palusin j"atta "utlemata, et ta mulle h"arra B… kohta midagi oli r"a"akinud.

Mu jahmatus oli nii suur, et l"aksin trepist alla pisarais, teadmata veel, milline tunne nad esile kutsus. Astusin esimesse kohvikusse, istusin laua taha, toetasin pea k"atele ning p"u"udsin oma s"udames selgust saada. Ma ei julgenud meenutada, mida olin "asja kuulnud; tahtsin seda pidada meelepetteks ja olin juba mitu korda valmis koju tagasi minema ning sellest t"ahelepanekust mitte m"arku andma. Mulle n"ais nii v~oimatu, et Manon mind petab, et kartsin teda kahtlustustega solvata. Ma jumaldasin teda, see oli kindel; ta polnud oma armastust mulle v"ahem t~oendanud kui mina talle: miks pidin tema siiruses ja ustavuses kahtlema? Miks ta pidi mind petma? Vaid kolm tundi tagasi oli ta mind k~oige kuumemate kallistustega "ule k"ulvanud ja minu ~ornused vaimustusega vastu v~otnud; tundsin tema s"udant sama h"asti kui enda oma.

“Ei, ei!” kordasin. “Ei ole v~oimalik, et Manon mind petab. Ta ju teab, et ma elan vaid temale. Ta teab liiga h"asti, kuidas ma teda jumaldan! Pole mingit p~ohjust, miks ta peaks mind vihkama.”

Ometi tegi h"arra B… k"ulask"aik ja salajane p~ogenemine mulle meeleh"armi. Ka meenusid mulle Manoni sisseostud, mis n"aisid meie v~oimalusi "uletavat. Kas polnud siin uue armukese heldus m"angus? Ja see veendumus, millega ta mulle tundmatutest tuluallikatest oli r"a"akinud! Nii paljudele m~oistatustele oli raske sellist lahendust leida, et mu s"uda rahule oleks j"a"anud.

Teiselt poolt polnud ma Manoni kogu meie Pariisis viibimise ajal pea "uldse silmist lasknud. Asjaajamistel, jalutusk"aikudel, meelelahutustel – kogu aeg olime teineteise k~orval olnud. Mu Jumal! Uksainus lahusolekuhetk oleks meile piinaks olnud! Pidime kogu aeg kinnitama, et me teineteist armastame: muidu oleksime mure k"atte surnud. Niisiis ei suutnud ma silme ette manada "uhtki hetke, mil Manon oleks v~oinud peale minu veel kellegi teisega seotud olla.

L~opuks arvasin, et olen saladusele j"alile saanud. “H"arra B… on "arimees, kel on palju sidemeid,” arutlesin. “Manoni sugulased kasutavad tema teeneid, et Manonile raha edasi toimetada. Ta on v~oib-olla h"arra B… k"aest juba "uht-teist saanud, t"ana aga tuli h"arra B… lisa tooma. Ilmselt tahtis Manon seda minu eest varjata, et mind p"arast meeldivalt "ullatada. Oleksin ma siin vaevlemise asemel ~oigel ajal koju l"ainud, oleks ta mulle seda v~oib-olla juba r"a"akinud. Kui ma sellest ise juttu teen, ei varja ta minu eest kindlasti midagi.”

Olin sellest seletusest nii haaratud, et mu kurbus hakkas v"ahehaaval taanduma. L"aksin jalamaid koju. Suudlesin Manoni endise ~ornusega. Ta v~ottis mu v"aga s~obralikult vastu. Mul oli kiusatus talle kohe oma oletused, mille ~oigsuses ma enam ei kahelnud, v"alja laduda; hoidsin end siiski tagasi, lootes, et ta ehk j~ouab minust ette ja annab juhtunust ise teada.

Serveeriti ~ohtus"o"ok. Asusin "upris r~o~omsal meelel lauda, aga meie vahel oleva k"u"unla valgel arvasin t"aheldavat oma kalli v"aljavalitu n"aol ja silmis kurbust. Nukrus kandus ka minusse. M"arkasin, et ta pilgud peatusid minul teisiti kui tavaliselt. Ma ei saanud aru, kas neis r"a"akis armastus v~oi kaastunne, igatahes tundus mulle, et neis oli midagi ~orna ja kurblikku. Uurisin teda samuti v"aga t"ahelepanelikult; ja v~oib-olla ei n"ainud tema v"ahem vaeva, et silmade j"argi mu s"udames selgusele j~ouda. Me ei tahtnud ei s"u"ua ega vestelda. L~opuks n"agin ta ilusates silmades pisaraid, salakavalaid pisaraid!

“Mu Jumal! Manon, mu kallis, te nutate!” h"u"uatasin ma. “Te olete pisarateni kurb, kuid ei r"a"agi mulle s~onagi oma muredest.”

Ta vastas vaid m~one ohkega, mis mind veel rahutumaks tegi. T~ousin v"arisedes lauast, anusin teda tormakalt, et ta mulle oma pisarate p~ohjuse avaldaks; tema silmi kuivatades tulid mul endal ka pisarad silma; olin pigem surnud kui elus. Minu valu ja hirm oleksid isegi metslase heldima pannud.

Sellal kui ma niiviisi temaga tegelesin, kuulsin inimesi trepist "ules tulevat. Koputati tasakesi uksele. Manon suudles mind, libises mu k"ate vahelt v"alja ja lipsas magamistuppa, mille ukse ta k"ahku enda j"arel sulges. Kujutasin ette, et ta tahtis oma veidi korratut v"alimust v~o~oraste pilkude eest varjata. L"aksin ise avama.