Manon Lescaut

Viisin t"utarlapse ise v~o~orastemajja, kuigi vana hooldaja veidi porises; mu s~ober Tiberge, kes sellest stseenist midagi ei taibanud, j"argnes mulle s~onatult. Ta polnud meie vestlusest midagi kuulnud, sest oli j"a"anud hoovi jalutama, sel ajal kui mina oma kenale kaaslannale armastust avaldasin. Pelgasin tema m~oistlikkust ja otsustasin temast lahtisaamiseks talt "uht teenet paluda. Nii oli mul r~o~om v~o~orastemajas oma s"udame k"askijannaga segamatult vestelda.

Peagi taipasin, et ma polnudki nii laps, nagu arvasin. Mu s"uda avanes tuhandeks meeldivaks tundeks, millest mul seni aimugi polnud; magus soojus levis k~oigis mu soontes. Olin mingis vaimustusetaolises olekus, mis mult m~oneks ajaks k~onev~oime v~ottis ja vaid silmades v"aljendus.

Preili Manon Lescaut, nagu ta end nimetas, paistis oma v~olude m~ojuga "usna rahul olevat. Mulle tundus, et ta polnud v"ahem erutatud kui mina. Ta tunnistas, et olen tema meelest armastusv"a"arne ja et ta oleks r~o~omus, kui saaks v~olgneda mulle oma vabaduse. Ta tahtis teada, kes ma olen, ja kui olin ennast tutvustanud, kasvas ta poolehoid veelgi, sest ta ise p"arines harilikust perekonnast ja oli meelitatud, et on v~oitnud minusuguse austaja. Arutasime, kuidas me saaksime koos olla.

P"arast pikka j"arelem~otlemist ei leidnud me muud v"aljap"a"asu kui p~ogenemine. Hooldaja valvsus tuli uinutada. Tegemist oli k"ull vaid teenijaga, ent temaga polnud lihtne toime tulla. Leppisime kokku, et ma muretsen "o"o jooksul postit~olla ja tulen hommikul vara, enne kui vanamees "arkab, v~o~orastemajja; et me hiilime salamahti minema ja s~oidame otseteed Pariisi, kus laseme end viivitamata laulatada. Ma olin suutnud s"a"asta umbes viisk"ummend ek"u"ud, temal oli ligi kaks korda rohkem. Me kujutasime ette nagu kogenemata lapsed kunagi, et see raha ei l~ope iial ~otsa; samuti ei muretsenud me oma teiste ettev~otmiste kordamineku p"arast.

Nautinud ~ohtus"o"oki, nagu ma seda varem polnud teinud, lahkusin, et meie kavatsusi ellu viia. Et pidin j"argmisel p"aeval isa juurde s~oitma, olid mu asjad juba pakitud ja ettevalmistused kujunesid selle v~orra lihtsamaks. Niisiis ei n~oudnud mult mingit vaeva, et korraldada reisikohvri vedu ja tellida kohad postit~ollas kella viieks hommikul, kui linnav"aravad olid juba avatud. Ometi leidus takistus, mida ma ei teadnud karta ja mis peaaegu oleks kogu plaani nurja ajanud.

Tiberge oli k"ull vaid kolm aastat minust varem, ent k"upse m~oistuse ja eeskujulike eluviisidega; minusse suhtus ta erakordse hellusega. N"ahes nii kena t"utarlast nagu preili Manon, minu agarust neidu saatma kippudes ja indu, millega s~obrast vabaneda p"u"udsin, tekkisid Tiberge’il kahtlused, kas ma mitte armunud pole. Ta ei s"oandanud tagasi tulla v~o~orastemajja, kuhu ma temast maha olin j"a"anud, sest kartis mind sellega solvata. Ta l"aks minu poole ja ootas mind seal, kuigi kell oli juba k"umme ~ohtul. L"aksin tujust "ara, kui ta sealt leidsin. Ta m"arkas kohe, et lema kohalolek on mulle vastukarva.

“Teil on kindlasti mingi plaan, mida te minu eest varjate,” s~onas ta ~otse. “N"aen seda teie n"aost.”

Vastasin j"arsult, et ma pole kohustatud talle oma plaanidest aru andma.

“Muidugi mitte,” vastas tema, “ent olete mind alati oma s~obraks nimetanud ja see eeldab ka veidi usaldust ja avameelsust.”

Ta k"ais mulle nii tungivalt ja visalt peale, et ma oma saladuse avaldaksin, et mina, kes ma polnud tema eest iial midagi varjanud, tunnistasin talle oma armumise puhts"udamlikult "ules. Ta suhtus sellesse nii ilmse rahulolematusega, et ma kartma l~oin. Kahetsesin ennek~oike avameelsust, millega olin oma p~ogenemisplaani paljastanud. Ta "utles, et just s~opruse p"arast on ta sellele k~oigest v"aest vastu; et k~oigepealt tahab ta mulle esitada k~oik argumendid, mis v~oiksid mind "umber veenda, ja et kui ma oma ~onnetust otsusest siiski ei loobu, hoiatab ta isikuid, kelle v~oimuses on mind takistada. Seepeale pidas ta mulle t~osise k~one, mis kestis rohkem kui veerand tundi ja l~oppes veelkordse "ahvardusega mind "ules anda, kui ma talle ei t~oota, et k"aitun m~oistlikumalt ja arukamalt.

Olin meeleheitel, et v~oisin end nii ebasobival ajal reeta. Ent armastus oli mu juba paari tunni eest v"aga leidlikuks teinud ja ma taipasin korrapealt, et olin j"atnud talle nimetamata, et kavatsen p~ogeneda juba hommikul. Otsustasin teda sellega alt t~ommata.

“Tiberge,” s~onasin, “olen teid alati oma s~obraks pidanud ja tahtsin teid selle "ulestunnistusega proovile panna. Olen t~oepoolest armunud, ma ei valeta teile. Aga mis puutub p~ogenemisse, siis seda ei v~oi t~oesti uisap"aisa ette v~otta. Tulge homme kell "uheksa siit l"abi, n"aitan teile v~oimaluse korral oma armsamat ja siis te otsustate, kas tema p"arast tasub seda teha v~oi ei.”

P"arast paljusid s~oprusavaldusi j"attis ta mind "uksi.