Manon Lescaut

“Kahjuks pole mul v"ahimatki lootust,” vastas ta. “Pean oma karmile saatusele alistuma. L"ahen Ameerikasse, seal olen v"ahemalt koos oma armsamaga ja vaba. Kirjutasin "uhele s~obrale, et ta mulle Havre-de-Grace’i veidi raha saadaks. Mu ainus mure on, kuidas sinna kohale j~ouda ja kuidas sellele ~onnetule olendile teel veidi lohutust pakkuda,” lisas ta kurvalt oma armsamat silmitsedes.

“Hea k"ull,” "utlesin ma, “p"u"uan teie muret kergendada. Siin on veidi raha, palun v~otke see vastu. Kahju, et ma ei saa teid teisiti aidata.”

Andsin talle neli luidoori6, p"u"udes teha seda nii, et valvurid ei m"arkaks; olin kindel, et kui nad oleksid tal niisugust summat teadnud olevat, oleksid nad talle oma teeneid palju kallimalt m"u"unud. Mulle tuli koguni p"ahe m~ote nendega kaupa teha, et noor armunu v~oiks oma armastatuga Havre’ini vabalt vestelda. Andsin "ulemale m"arku l"ahemale tulla ja tegin talle vastava ettepaneku. J~ohkrale olekule vaatamata n"ais ta piinlikkust tundvat.

“Asi pole mitte selles, h"arra, et me keelame tal selle plikaga r"a"akida,” vastas ta kohmetult. “Aga ta tahab vahetpidamata tema juures olla ja see on t"ulikas; selle t"uli eest tuleb tal maksta.”

“"Oelge, palun, kui palju eest te seda t"uli t"ahele ei paneks?” k"usisin ma.

Tal j"atkus jultumust n~ouda mult kaks luidoori. Andsin need talle jalamaid.

“Aga vaadake ette, et te mingi kelmusega hakkama ei saa,” hoiatasin. “J"atan noormehele oma aadressi, et ta saaks mulle k~oigest teatada, ja pange t"ahele, minu v~oimuses on teid karistada lasta.” K~oik kokku l"aks see mulle maksma kuus luidoori.

S"ugav poolehoid ja t"anulikkus, mida noor tundmatu minu vastu "ules n"aitas, veensid mind l~oplikult selles, et ta oli p"arit heast perekonnast ja et ta v"a"aris t"aiesti minu heldust. Enne lahkumist laususin paar s~ona ta armsamale. See vastas nii leebe ja veetleva tagasihoidlikkusega, et olin sunnitud p"arast lahkumist pikalt pead murdma naisterahva m~oistatusliku hingeelu "ule.

P"arast oma "uksildasse koju tagasij~oudmist ei kuulnud ma sellest loost enam midagi. M"o"odus umbes kaks aastat, mille jooksul mul juhtunu t"aiesti ununes. Siis aga sain ma juhuse tahtel k~oigest "uksikasjalikult teada.

Saabusin markii de… oma ~opilase saatel Londonist Calais’sse. Kui ma ~oigesti m"aletan, peatusime “Kuldl~ovi” hotellis, kus pidime mingil p~ohjusel veetma terve p"aeva ja ka sellele j"argneva "o"o. P"arast l~ounat linnas k~ondides arvasin ma "ara tundvat noormehe, keda tookord Passys olin kohanud. Ta oli v"aga viletsasti riides ja palju kahvatum kui siis, kui teda esimest korda n"agin. Kaenla all hoidis ta vana reisikotti, otsekui oleks ta alles "asja linna saabunud. Tundsin ta kohe "ara, sest nii kauneid n"aojooni on raske unustada.

“Pean seda noormeest k~onetama,” "utlesin markiile.

Noormees oli kirjeldamatult r~o~omus, kui mind omakorda "ara tundis.

“Ah, h"arra,” h"u"uatas ta mu k"att suudeldes, “mul on v~oimalus teile veel kord oma piiritut t"anulikkust v"aljendada!”

K"usisin, kust ta tuleb. Ta vastas, et saabus just meritsi Havre-de-Grace’ist, kuhu oli hiljuti naasnud Ameerikast.

“Paistab, et teil on rahaga kitsav~oitu,” "utlesin. “Minge “Kuldl~ovisse”, kus ma peatun. Tulen teile varsti j"arele.”

J~oudsin peagi hotelli, p~oledes soovist kuulda ta ~onnetu loo ja Ameerika-reisi "uksikasju. Hoolitsesin ta eest igati ja korraldasin nii, et tal millestki puudu poleks. Ta ei pannud mu kannatust proovile ja hakkas ise oma elulugu jutustama.

“H"arra,” "utles ta, “te kohtlete mind nii suuremeelselt, et oleksin t~oesti t"anamatu, kui teie eest midagi varjaksin. Tahaksin teile r"a"akida mitte ainult oma ~onnetustest ja vaevadest, vaid ka oma k~olvatusest ja h"abiv"a"arsetest n~orkustest. Olen kindel, et isegi mind hukka m~oistes tunnete mulle ometi kaasa.”

Pean n"u"ud lugejale teatama, et kirjutasin noormehe loo "ules pea kohe p"arast selle "arakuulamist ja j"arelikult pole p~ohjust kahelda jutustuse t"apsuses ja t~oetruuduses. Usaldada v~oib ka m~otiskluste ja tundmuste kirjeldusi, mida noor seikleja maailma elegantseimal viisil v"aljendas. Toon "ara niisiis tema jutustuse, millele ma omalt poolt midagi pole juurde lisanud.

*

Olin seitsmeteistk"umneaastane ja just l~opetamas filosoofia~opinguid Amiens’is, kuhu mu vanemad, "uks P… paremaid perekondi, olid mu saatnud. Elasin nii arukat ja reeglip"arast elu, et ~opetajad seadsid mind kogu koolile eeskujuks. Ma ei teinud mingeid erilisi j~oupingutusi, et niisugust kiidulaulu "ara teenida; olen lihtsalt leebe ja rahuliku loomuga. MuL oli usinaiks ~opinguiks kalduvusi ja m~oningaid m"arke minu loomulikust vastumeelsusest pahede suhtes peeti voorusteks. Mu p"aritolu, edukate ~opingute ja m~oningal m"a"aral ka meeldiva v"alimuse t~ottu tundsid ja hindasid mind k~oik linna lugupidamist v"a"arivad inimesed.