Manon Lescaut

Kartes oma julgeoleku p"arast, p~ogeneb kirglik armastaja Inglismaale, viibib m~onda aega Hollandis, siis on ta j"alle Inglismaal. Temast saab usin inglise filosoofia ja kirjanduse propageerija prantslastele (hiljem t~olgib ta prantsuse keelde peaaegu k~oik Samuel Richardsoni romaanid ja muudki), asutab perioodilise v"aljaande “Poolt ja Vastu” (Pour et Contre), milles propageerib anglofiiliat tolle aja frankofiilsele publikule, kirjutab ka ise Richardsoni vaimus armastus- ja seiklusromaane ning on "uldse "a"aretult aktiivne. Prevost armastab nii elus kui ka paberil, nii pagenduses kui ka kodumaal, kuni sureb Courteuil' k"ulas Chantilly l"ahedal (mitte kaugel Conde printsi residentsist, sest kuninga n~obu tahtis lasta Prevosfl oma perekonnaloo kirja panna). Surm tabas kirglikku armastajat ja sulemeest 23. novembril 1763. aastal.

Nagu juba mainitud, tuntakse abee Prevost’d meie p"aevil vaid "uhe romaani – “Manon Lescaut” j"argi, mille t"aielik pealkiri on “Sevaljee Des Grieux ja Manon Lescaut’ t~oeline lugu” (La Veritable Histoire du chevalier Des Grieux et de Manon Lescaut), mis n"agi esmakordselt ilmavalgust 1731. aastal Amsterdamis. Prantsusmaal ilmus teos alles kahe aasta p"arast. Et aga tolle aja Euroopa haritud publik keelebarj"a"ari ei tundnud, sai raamatust juba enne kodumaal ilmumist rahvusvaheline bestseller. Ometi k~olab s~ona “bestseller” nii kauni armastusloo puhul kuidagi halvustavalt. Parandan ennast – “Manon Lescaut” on k~oigi aegade loetavaim armastusromaan. Ta on inspireerinud poeete, kunstnikke, heliloojaid (Puccini, Massenet’ ooperid). Ka eesti kirjastajaid on “Manon Lescaut” varemgi k"oitnud. Teos ilmus 1931. a. Marta Sillaotsa t~olkes. “Europeia” sarja koostajad loodavad, et meie praegune t~olge eesti lugejat endiselt vaimustab ja loomingulist inimest inspireerib. Head lugemist teile!

LAURI LEESI

ESIMENE OSA

Pean viima lugeja oma elu sellesse ajaj"arku, mil ma kohtasin esmakordselt sevaljee1 des Grieux’d2. See juhtus umbes kuus kuud enne mu s~oitu Hispaaniasse. Ehkki ma k"aisin harva inimeste seas, pidin t"utre meeleheaks tegema aeg-ajalt siiski m~one v"aikese reisi, mida ma l"uhendasin nii palju kui v~oimalik.

Kord naasin ma Rouenist, kus ma tema palvel olin k"ainud Normandia parlamendis3 "uhe emapoolselt vanaisalt p"aritud maavalduse asjus, mille kasutamis~oigusest ma t"utre kasuks olin loobunud. Asusin tagasiteele Evreux’ kaudu, kus saatsin m"o"oda ka esimese "o"o, ja j~oudsin j"argmise p"aeva ~ohtupoolikuks sealt umbes viie-kuue lj"o"o kaugusel asuvasse Passysse4. K"ulla sisse s~oites m"arkasin ma "ullatusega, et elanikud on suures "arevuses; nad tormasid oma majadest v"alja ja jooksid summas "uhe viletsav~oitu v~o~orastemaja poole, mille ees seisis kaks kaetud kaarikut. Alles rakkes hobused aurasid palavusest ja v"asimusest, mis viitas sellele, et s~oidukid olid "asja saabunud.