Manon Lescaut

Peatusin hetkeks m"ollu p~ohjust uurima, kuid ma ei saanud uudishimulikult p"o"oblilt, kes mu k"usimustele sugugi t"ahelepanu ei p"o"oranud ja "uksteist n"ugides "uha v~o~orastemaja poole t~ottas, mingit m~oistlikku selgitust. L~opuks ilmus uksele musketi ja padruniv"o"oga mees, viipasin ta l"ahemale ja palusin tal mulle selle segaduse p~ohjust seletada.

“P~ohjus on t"uhine, mu h"arra,” "utles ta. “Tegemist on kaheteistk"umne l~obut"udrukuga, kelle me Havre-de-Grace’i viime ja seal Ameerikasse mineva laeva peale paneme. T"udrukute hulgas on m~oni p"aris kena ja ilmselt see "aratabki tublides k"ulainimestes uudishimu.”

P"arast seda selgitust oleksin vististi oma teed l"ainud, kui "uhe v~o~orastemajast v"aljuva vana naise kisendamine poleks mind tagasi hoidnud. Naine l~oi k"asi kokku ja karjus, et see on toorus, et see ajab hirmu nahka ja paneb kaasa tundma.

“Milles siis asi on?” k"usisin.

“Kulla h"arra,” vastas ta, “minge sisse ja vaadake ise, see on lausa s"udantl~ohestav.”

Uudishimu sundis mind hobuse seljast maha tulema. J"atsin ratsu tallipoisi hoolde, tungisin suure vaevaga rahvasummast l"abi ja n"agin t~oepoolest haledat vaatepilti.

Kaheteistk"umne t"udruku hulgas, kes olid kuuekaupa v"o"okohast "uksteise k"ulge aheldatud, oli "uks, kelle n"agu ja kuju ei sobinud "uldse ta praeguse olukorraga, nii et igal teisel juhul oleksin ma teda k~orgemasse klassi kuuluvaks pidanud. Ta kurbus, ta pesu ja r~oivaste r"apasus ei suutnud tema ilu p~ormugi rikkuda ja kogu tema v"aljan"agemine sisendas minusse lugupidamist ning kaastunnet. Pealegi p"u"udis ta, nii palju kui ahelad v~oimaldasid, k~orvale vaadata, et oma n"agu uudishimulike pilkude eest varjata; selleks tehtavad j~oupingutused olid nii loomulikud, et neist v~ois v"alja lugeda tagasihoidlikkust.

Et seda ~onnetut salka saatvad kuus valvurit olid samas ruumis, kutsusin ma "ulema k~orvale ja p"arisin talt "uht-teist kena neiu saatuse kohta. Ta teadis seda vaid "uldjoontes.

“V~otsime ta Hospidalist5 h"arra politsei"ulema korraldusel,” seletas ta mulle. “Vaevalt k"ull, et ta sinna ilmaasjata sattus. Olen teda teel mitu korda k"usitlenud, kuid ta keeldub vastamast. Kuigi mul pole korraldust kohelda teda teisiti kui "ulej"a"anuid, olen tema vastu siiski t"ahelepanelikum, sest mulle tundub, et ta v"a"arib enamat kui ta kaaslased. See noormees seal v~oiks teile ta ~onnetusest l"ahemalt pajatada,” lisas p"ussimees. “Ta saadab teda Pariisist alates ja nutab vahetpidamata. Ilmselt on tegemist t"udruku venna v~oi armukesega.”

P"o"orasin pilgu sellesse toanurka, kus noormees istus. Ta n"ais olevat raskeisse m~otteisse vajunud; ma pole iial n"ainud ilmekamat valu kehastust; ta oli v"aga lihtsalt riides, ent temas v~ois esimesest pilgust "ara tunda mehe, kel on nii p"aritolu kui ka haridust. Astusin noormehe juurde; ta t~ousis, ja ma n"agin tema silmis, ta n"aos ning k~oigis tema liigutustes sellist peenust ja suursugusust, et tundsin ta vastu kohe loomulikku poolehoidu.

“Ei tahaks teid t"ulitada,” "utlesin tema k~orval istet v~ottes, “aga kas te ei oleks nii kena ja ei rahuldaks mu uudishimu selle kena olevuse suhtes, kellele ta praegune kurb roll sugugi ei sobi.”

Noormees vastas viisakalt, et ilma end tutvustamata ei saavat ta mulle "oelda, kes see neiu on, aga et v"aga t~osistel p~ohjustel soovivat ta j"a"ada tundmatuks.

“V~oin teile ometi "oelda seda, mida need lurjused samuti teavad,” j"atkas ta p"ussimeestele osutades. “Ma armastan teda nii meeletult, et olen seep"arast k~oige ~onnetum inimene maailmas. Panin Pariisis k~oik m"angu, et teda vabastada; kuid ei aidanud ei nutikus, ei eestkosted ega j~oud. Siis otsustasin talle j"argneda, kas v~oi maailma otsa. L"ahen koos temaga laevale, s~oidan Ameerikasse. K~oige ebainimlikum on see,” lisas ta p"ussimehi silmas pidades, “et need kaabakad ei lase mul talle l"aheneda. Mul oli kavatsus neid Pariisist m~one lj"o"o kaugusel avalikult r"unnata. Astusin "uhendusse nelja mehega, kes korraliku tasu eest lubasid mind aidata. Otsustaval hetkel j"atsid need reeturid mu "uksi ning lasid rahaga jalga. Kuna ma j~ouga midagi ei saavutanud, panin relvad maha ja palusin konvoilt luba v"ahemalt salgaga kaasa minna; pakkusin neile raha ja suurest ahnusest nad n~oustusid. Nad tahtsid, et ma maksaksin iga kord, kui nad lubavad mul oma armastatuga r"a"akida. L"uhikese ajaga oli mu kukkur t"uhi ja n"u"ud, kui mul pole enam "uhtki soud, l"ukkavad need j~ohkardid mu julmalt eemale, kui sammu tema poole teen. M~oni hetk tagasi julgesin ma "ahvardustele vaatamata neiule l"aheneda ja neil j"atkus jultumust p"ussitoru minu poole t~osta. Nende ahnuse p"arast pean siin oma viletsa hobuse, kes mind seni on teeninud, maha m"u"uma ja jala edasi minema.”

Kuigi noormees n"ais selle jutustuse v"altel "usna rahulik, poetas ta l~opuks siiski m~one pisara. Lugu tundus mulle lausa erakordne ja liigutav.

“Ma ei sunni teid oma saladust avaldama,” "utlesin, “aga kui ma saaksin millegagi kasulik olla, pakuksin teile meeleldi oma abi.”