Manon Lescaut

Sain oma avaliku esinemise eest "ule"uldise heakskiidu osaliseks, nii et seda kuulnud piiskop tegi mulle ettepaneku vaimulikuseisusesse astuda, kus tema s~onutsi v~oiksin suuremat tunnustust p"alvida kui Malta ordus7, kuhu vanemad olid mu m"a"aranud. Nende soovil kandsin juba sevaljee des Grieux’ nimega risti. L"ahenes koolivaheaeg ja ma valmistusin s~oitma isa juurde, kes lubas mu varsti akadeemiasse8 saata.

Amiens’ist lahkudes kahetsesin ainult seda, et sinna j"ai maha mu s~ober, kellega olin kogu aeg l"ahedalt seotud olnud. Ta oli m~oni aasta minust vanem. Olime koos "ules kasvanud, aga et tema perekonna varanduslik seisukord oli "usna keskp"arane, pidi ta vaimulikuseisusesse astuma ja minust Amiens’i maha j"a"ama, et selleks elukutseks vajalikke ~opinguid j"atkata. Tal oli palju h"aid omadusi. Minu jutustuse kaudu ~opite tundma tema parimaid iseloomujooni, ise"aranis aga tema innukust ja suuremeelsust s~opruses, mis "uletab isegi antiikaja kuulsaimad eeskujud. Kui ma oleksin tollal tema n~ouandeid kuulda v~otnud, oleksin endiselt m~oistlik ja ~onnelik.

Oleksin ma v"ahemalt kuristikus, kuhu kirg oli mind t~ouganud, kuulda v~otnud ta etteheiteid, oleksin oma varanduse ja hea kuulsuse mingil m"a"aral p"a"asta v~oinud. Ent oma hoolitsuse eest sai ta tunda vaid m~oistmatust ning t"anamatut solvumist ja vastuhakku.

M"a"arasin kindlaks oma "aras~oiduaja Amiens’ist. Oh, oleksin ma vaid "uhe p"aeva varem "ara s~oitnud! Oleksin siis v~oinud isa ette puhta s"udametunnistusega ilmuda. Lahkumisp"aeva eel~ohtul k"aisin s~obraga, kelle nimi on Tiberge, jalutamas. N"agime Arrasist saabunud postit~olda ja j"argnesime sellele v~o~orastemajani, kus t~ollad tavaliselt peatusid. Peale uudishimu polnud meil selleks mingit muud p~ohjust. T~ollast v"aljusid m~oned naised, kes kohe eemaldusid; ainult "uks nooruke t"utarlaps j"ai keset hoovi seisma, sellal kui elatanud mees, ilmselt tema saatja, hakkas ta korve t~ollast v"alja t~ostma. Ma polnud iial m~oelnud sugudevahelisele erinevusele ega silmitsenud t"ahelepanelikumalt "uhtki t"utarlast ning k~oik imetlesid minu tarkust ja vaoshoitust. Ent neiu oli nii v~oluv, et sattusin temast "uht"akki p"o"orasesse vaimustusse. Minu puuduseks oli "ulem"a"arane arglikkus ja mind oli kerge segadusse viia, aga sedapuhku polnud need n~orkused takistuseks ja ma astusin oma s"udame k"askijanna juurde.

Kuigi ta oli minust veel noorem, v~ottis ta mu viisakusavaldused kohmetumata vastu. K"usisin, mis teda Amiens’i toob ja kas tal on siin tuttavaid. Ta vastas puhts"udamlikult, et vanemad saatsid ta siia selleks, et teda kloostrisse panna. Hetke eest mu s"udame t"aitnud armastuse valgusel taipasin, et neiu kavatsus v~oib anda surmahoobi minus t"arkavatele ihadele. Mu r"a"akimisviis oli talle reetnud mu tunded, sest ta oli minust palju kogenum: kloostrisse olevat teda saadetud vastu tema enda tahtmist, kahtlemata selleks, et panna piiri ta l~obujanule, mis oli juba avaldunud ning mis edaspidi sai k~oigi tema ja minu ~onnetuste p~ohjuseks. S~odisin ta vanemate halastamatu kavatsuse vastu k~oigi v"aidetega, mida mu puhkev armastus ja koolitatud iluk~onelisus v~oimaldasid. Ta ei v"aljendanud pahameelt ega halvakspanu. P"arast hetkelist vaikust lausus ta, et kujutab v"aga h"asti ette, kui ~onnetu ta tulevikus on, aga et ilmselt on see Taeva tahtmine, sest mingit muud v~oimalust pole talle j"aetud. Ta mahe pilk ja tema s~onu saatev veetlevalt kurb ilme – v~oi oli see hoopis Saatus, mis mind hukatusse t~oukas – ei lasknud mul oma s~onu pikalt kaaluda. Veensin teda, et kui ta julgeks loota minu kui aumehe peale ja selle l~oputu ~ornuse peale, mida ma tema vastu juba Tunnen, p"uhendaksin ma selleks oma elu, et teda vanemate t"urannia alt vabastada ja ~onnelikuks teha. Olen tuhandeid kordi sellele tagasi m~oeldes imestanud, kust v~otsin ma tookord niisuguse julguse ja v"aljendusoskuse; Armastust ei "ulendataks jumaluseks, kui ta ei teeks sageli imetegusid. Ja ma lisasin tuhandeid m~ojuvaid asjaolusid.

Mu kaunis tundmatu teadis h"asti, et minu eas ei peteta. Ta tunnistas, et kui ma t~oesti leiaksin v~oimaluse teda vabastada, oleks ta mulle t"anu v~olgu millegi enama eest kui elu. Kordasin, et olen k~oigeks valmis, ent kuna mul polnud mingeid kogemusi, et paugupealt ette kujutada, mida ma tegema pean, ei j~oudnud ma kaugemale "uldisest kinnitusest, millest aga meile kummalegi suurt abi polnud. Kui ta vana valvur meie juurde tagasi tuli, oleksid mu lootused "a"arepealt luhtunud, ent neiul oli taipu mu saamatust korvata. Ullatusega kuulsin, kuidas ta hooldaja juuresolekul mind oma onupojaks nimetas ja ilma v"ahimagi kohmetuseta mulle "utles, et kuna tal on hea meel mind Amiens’is kohata, l"ukkab ta oma kloostrissemineku j"argmisele p"aevale, et lubada endale l~obu minuga ~ohtust s"u"ua. ~Onneks taipasin selle kavalusega kaasa minna ja soovitasin tal peatuda v~o~orastemajas, mille peremees oli enne Amiens’i asumist kaua mu isa juures kutsariks olnud, mist~ottu kuuletus mulle t"aielikult.