Manon Lescaut

Kasutasin "o"od oma asjade korraldamiseks ja p"aevat~ousul v~o~orastemajja j~oudes leidsin preili Manoni juba ootamas. Ta oli seisnud t"anavapoolse akna juures ja tegi mulle ukse ise lahti. V"aljusime k"aratult. Peale pesupaki, mille ma enda hooleks v~otsin, tal rohkem asju polnud. T~old oli s~oiduvalmis: lahkusime otsekohe linnast.

Tiberge’i k"aitumisest p"arast pettuse avastamist jutustan ma hiljem. Ta andumus ei v"ahenenud raasugi. Edaspidi kuulete, kui suur see oli ja kui palju ma peaksin valama pisaraid, m~oeldes tasule, mis ta selle eest sai.

S~oitsime nii kiiresti, et j~oudsime Saint-Denis’sse enne pimedat. Ratsutasin t~olla k~orval, mist~ottu k~onelda v~oisime ainult hobuste vahetamise ajal; ent kui me l~opuks Pariisi l"ahedale j~oudsime ja v"aljaspool h"adaohtu olime, saime mahti ka keha kinnitada, sest Amiens’ist lahkumisest saadik polnud me midagi s"o"onud. Kui palavad mu tunded Manoni vastu ka polnud, oskas ta mind veenda, et tema kirg polnud v"aiksem. Tahtsime teineteist nii v"aga hellitada, et ei suutnud kuidagi "ara oodata, millal omavahele j"a"ame. Postipoisid ja pererahvas vaatasid meid imestusega ja n"aisid olevat "ullatunud, et kaks last v~oivad teineteisesse nii p"o"oraselt armunud olla.

Abiellumisplaanid ununesid meil juba Saint-Denis’s; rikkusime kirikuseadus! ja saime abielurahvaks, enne kui j~oudsime pikemalt j"arele m~oelda. Oma pehme ja p"usiva loomu t~ottu oleksin kindlasti v~oinud elu l~opuni ~onnelik olla, kui Manon oleks mulle truuks j"a"anud. Mida enam ma teda tundma ~oppisin, seda enam meeldivaid omadusi ma temas avastasin. Ta hing, ta s"uda, ta ~ornus ja ilu moodustasid nii tugeva ja v~oluva ahela, et ma oleksin k~oik m"angu pannud, et sellest mitte iial v"alja p"a"aseda. Ent Saatus tahtis teisiti! ~Ondsuse asemel sain tunda hoopis meeleheidet! See p"usivus, mis t~ootas mulle k~oige roosilisemat saatust ja k~oige t"aiuslikumat armu~onne, tegi minust k~oige ~onnetuma inimese siin ilmas.

Pariisis "u"urisime m"obleeritud korteri. See asus V… t"anavas ja minu ~onnetuseks h"arra B… tuntud maksuametniku maja k~orval. M"o"odus kolm n"adalat, mille jooksul olin kirest nii haaratud, et vaevu m~otlesin oma perekonnale ja murele, mida isa mu kadumise p"arast v~ois tunda. Aga kuna mu eluviisis polnud midagi laiduv"a"arset ja kuna ka Manon k"aitus v"aga tagasihoidlikult, aitas rahulik eluviis mulle mu kohustusi tasapisi meenutada.

Otsustasin v~oimaluse korral isaga lepitust otsida. Mu armsam oli nii kena ja ma ei kahelnud hetkegi, et ta meeldiks isale, kui mul vaid ~onnestuks talle Manoni tarkust ja v"a"artusi tutvustada. Uhes~onaga, hellitasin lootust, et saan isalt loa abiellumiseks, kuna sellest pettekujutelmast, et v~oin Manoni naida ilma isa n~ousolekuta, olin ma vabanenud. Teatasin Manonile oma kavatsusest ja seletasin, et peale armastuse ja kohusetunde on p~ohjus mingil m"a"aral ka rahapuuduses, sest meie varu oli v"aga kokku kuivanud ning ma hakkasin aru saama, et see polnud ammendamatu.

Manon kuulas mind v"aga jahedalt. Et vastuv"aited, mis ta esitas, n"aisid tulenevat ta hellusest minu vastu ja hirmust mind kaotada, kui isa meie pelgupaiga teada saab ja meie plaaniga kaasa ei tule, siis ei olnud mul v"ahimatki aimu halastamatust hoobist, mis mind ees ootas. Rahapuuduse kohta seletas Manon, et meil veel on, millest paar n"adalat elada, ja et hiljem v~oiks ta maale m~onele temasse h"asti suhtuvale sugulasele kirjutada ja sel moel lisa hankida. Ta mahendas oma vastuv"aiteid nii ~ornade ja kirglike hellitustega, et mina, kes ma vaid temale elasin ja kel polnud ta armastuse suhtes v"ahimatki kahtlust, kiitsin k~oik ta vastused ja otsused heaks.

Olin meie raha kasutamise ja igap"aevaste arvete maksmise tema hooleks j"atnud. Peagi m"arkasin, et me laud oli paremini kaetud ja et ta oli endale "uht-teist hinnalist muretsenud. Kuna ma teadsin, et meile oli j"a"anud vaevalt kaksteist v~oi viisteist pistooli, avaldasin ma meie j~oukuse silman"ahtava kasvu "ule imestust.

Ta naeris ja palus mind mitte muretseda.

“Ma ju lubasin, et leian midagi,” "utles ta.

Armastasin teda liiga lihtsameelselt ega osanud midagi karta.

Uhel p"aeval, kui p"arastl~ounal v"alja minnes olin hoiatanud, et olen "ara kauem kui tavaliselt, olin tagasi tulles v"aga "ullatunud, kui mind ukse taga paar minutit oodata lasti. Meie ainsaks teenijaks oli umbes meievanune v"aike t"udruk. Kui ta avama tuli, k"usisin, kus ta nii kaua oli. Ta vastas kimbatunult, et ei kuulnud koputamist. Olin vaid "uhe korra koputanud ja "utlesin talle:

“Aga kui te ei kuulnud, miks te siis "uldse avama tulite?”