1) Ma cuma var | |||
a) mişRun | b) giyonun | c) uyonun | d) miyonun \J |
2) Si | giyonun- | ? | |
a) vore | b) toli | c) cuma | d) mişkun |
b 3) Ma papu | miyonun. | ||
a) giyonun | b) Lazi | d) Lazuri | c) var |
4) Si mi | ? | ||
a) vore | b) giyonun/ gigonun c) eksale d) ren | ||
5) Nanaşi nana | ren. | ||
a) da | b) nandidi | c) papu | d) cuma |
6) Babaşi baba | ren. | ||
a) eksale | b) cumadi | c) papu | d) cuma |
7) Nanaşi cuma | mi-skani ren? | ||
a) cumadi | b) dadi | c) nana | d) da |
8) Nana-skanişi bozo mi-skani ren? | |||
a) da | b) cuma | c) papu | d) nandidi |
9) Bere-skanişi bere mi-skani ren? | |||
a) nandidi | b) nana | c) baba | d) mota/ monta |
10) Cumadi-skanişi bere mi-skani ren? | |||
a) da | b) cuma | c) cumadi | d) eksale |
4. ÜNİTE
MU DULYA İKUM?
щ
Ham unites doviguraten:
• Mesleğepe-çkuni
• Mu dulya vikumt
>
ikums
"N
Ma ûoxûori vore.
Si mu dulya ikum?
Ma dersi vikum.
Ben ders yapıyorum.
• Si dersi ikum.
(Hemuk) dersi ikums.
Ma muendisi vore.
muendisi |
Ma dogurale vore.
abuüaûidogurale |
1 işkinit/ niucit/ isiminit.
madulye |
maxaçke |
memuri
Resimepe do zifape oüozemcit. |
---|
madulye
mazuğale |
Resimi do çara oüuvelams-na nuğarit, “ho” “var”.
Var |
Ho Var
Ho Var
Ma mabire vore.
Ho Var
Ho Var
Ho Var
г Ч
4 Ziûape dosturesarit.
L_ _J
c. ç |
mabirale
MAGRUALE
T O T X R O İ
DGOUARLE
ABUAf Kİ
Qitxalapes cuğapi meçit. |
---|
Ham/ haya üoçi terzi ren-i?
Var, ham/haya üoçiterziva ren. Mabiraleren.
Ham üoçi maçare ren-i? |
Ham bere magurale ren-i? |
Ham üoçi ûoxûori ren-i?
Ham oxorca maçxome ren-i?
Si abuüaûi ore-i?
Baba-skani magudale ren-i?
Ham bozo dogurale ren-i? |
Tudeni çara kai iKitxit (golionit/ tkvit).
6
Xela kaoba! Ma Befa gemodzin (cemodzun/ mcoxons).
Çkuni oxoris otxo şuri voret. Nana, baba do da-çkimi.
Ma viûojur tzaneri vore. Ortamektebişe vulur.
Magurale vore. Da-çkimis Tutaste gyodzin. Hem, vit tzaneri ren do geçkapuri mektebis magurale ren.
Baba-çkimi madulye ren. Vitzes nçaişi pavrikas içalişams. Nana-çkimi dogurale ren. Arûaşenişi Lises içalişams. Nana-çkimis dido kai Lazuri uçkin (uşkun). Hemuk berepes Lazuri dogurams (oguraps).
Çku, iri-aroğorda (nana-çkimi, baba-çkimi, da-çkimi do ma) tağdilis kyoişe (çoişe) vulurt do nçai ptzilumt, nçai gamapçamt. Ntxiri oras-ti ntxiri ptzilumt.
Ma kyoi-çkimi, mektebi-çkimi, dogurale do manebape-çkimi dido maoropen.
A. Dogurale-tkvani Kala tudeni zitape şeni isinapit. | |||
---|---|---|---|
geçkapuri | ortamektebi | lise | uçkin/ uşkun |
dogurams | iri-aroğorda | tağdili | vulurt |
ptzilumt | gamapçamt | maoropen | içalişams |
B. Jini çara iKitxit do tzori cuğapis nuğarit.1) Befaşi da geçkapuri mektebis magurale ren. | Ho *У | Var |
2) Befaşi nana pavrikas içalişams. | Ho | Var |
3) Befaşi baba madulyale ren. | Ho | Var |
4) Tağdilis kyoişe ulunan do nçai do ntxiri tziluman. | Ho | Var |
5) Befas dogurale do manebape-muşi var aoropen. | Ho | Var |
Şana: Xela kaoba! Ma Şana gemodzin. Çe biçi, si mu gegodzin? Arte: Xela kaoba Şana! Ma Arte gemodzin.
Şana: Baba-skanik mu dulya ikums, Arte?
Arte: Baba-çkimi madulye ren.
Şana: So içalişams?
Arte: Pavrikas, nçaişi pavrikas. Skani babak mu dulya ikums? Şana: Çkimi baba maçxome ren.
Arte: Maçxome! Dido kail So içalişams baba-skanik?
Şana: Baba-çkimik limanis içalişams.
Arte: Nana-skanik içalişams-i?
Şana: Ho, moro, hemuk-ti içalişams. Nana-çkimi muendisi ren. Arte: Opşa vorsi. Si oçinu kai domatzonu.
Şana: Ma-ti si oçinu vorsi domatzonu. |
---|
8 Boşi svalepe opşit.
Şana: | ! Mu aeaodzin? |
Arte: Ma Arte . | |
Şana: Baba-skanik | dulya ikums? |
Arte: Baba-çkimi | ren. |
Şana: So | ? |
Arte: , | nçaişi pavrikas. |
Skani babak mu dulya ? Şana: Ckimi baba ren. |
Arte: Maçxome! Dido kail So_baba-skanik?
Şana: Baba-çkimik_içalişams.
Arte: Nana-skanik içalişams-i?
Şana: _,_, nana-çkimi muendisi ren.
Arte: Opşa vorsi.___.
Şana: Ma-ti si oçinu vrosi
Üitxalapes cuğapi meçit.
1) Arteşi babak mu dulya ikums?
2) Arteşi babak so içalişams?
3) Şanaşi babak içalişams-i?
4) Şanaşi babak so içalişams?
5) Şanaşi nana ûoxûori ren-i?